3
fotot
VASTUOLU: Suund tervislikkusele tingib ühtlasi surve vähendada toodetesse lisatavat suhkrut. Eestis on sellega tegeldud juba kolm kuni viis aastat, aga „vähem suhkrut“ on lubatud pakendile kirjutada vaid juhul, kui lisatud suhkru kogust on vähendatud vähemalt 30%. (Pixabay)
Jaga:     
Toit

Mis määrab toidutööstuse arengu? (7)

Aina teadlikumaks muutuvad tarbijad asutvad üha tugevamalt ka toidutööstuse kandadele. Toiduliidu juhataja Sirje Potisepp toob välja, milliseid suundi praegu tootearenduses järgida tuleb. 

1. Tervislikkus. Inimesed valivad toite varasemast teadlikumalt ja lähtuvalt arusaamast, mis teeb nende enesetunde heaks. Seejuures on väga populaarseks saanud probiootilised tooted ning proteiini ja antioksüdante sisaldavad toiduained. Samuti jätkavad oma võidukäiku gluteeni- ja laktoosivabad tooted. 

2. Suhkru vähendamine. Suund tervislikkusele tingib ühtlasi surve vähendada toodetesse lisatavat suhkrut. Eestis on sellega tegeldud juba viimased kolm kuni viis aastat, aga „vähem suhkrut“ on lubatud pakendile kirjutada vaid juhul, kui lisatud suhkru kogust on vähendatud vähemalt 30%. See võib tähendada aga tugevat muutust maitses ja toode ei pruugi tarbijale enam meeldida.  

3. Soola vähendamine. Tarbijaid püütakse magedamate toodetega harjutada järk-järgult ja puuduv sool asendatakse sageli maitseainetega. Samas tekib siin probleem: soolasisaldust vähendades lüheneb ka toote säilivusaeg, inimesed seevastu aga tahavad üha pikemaid säilivusaegu. 

4. Taimetoitlus. Järjest rohkem leiab poest veganitooteid ja populaarseks on saanud taimsed joogid. Nõudlust on ka lihale ja piimale alternatiivsete valguallikate järele.  

India köök pole populaarne mitte ainult Eestis, vaid kogu maailmas. (Pixabay)

5. Maailma maitsed. Kõige moodsam maitse maailmas on praegu India köök ja ingveriga toidud. Samas hinnatakse järjest rohkem ka põhjamaa (Nordic) maitseid.

6. Kvaliteettooted. Üha enam inimesi soovib endale vahel midagi erilisemat ja hinnatumat lubada. Sestap pakuvad ka suurtootjad kvaliteet või „käsitöö“ tooteid, kõige sagedamini näeb neid alkohoolsete jookide, maiustuste ja pagaritoodete hulgas. 

7. Kiirtooted. Aina kiirenev elutempo on tõstnud au sisse snäkid, mida saab süüa ajast ja kohast olenemata. Samuti tahetakse igasuguseid batoone, püreesid ja n-ö pärast trenni tooted, mida saab manustada kas või jooksu pealt, kuid mis on samas tervislikud. 

8.Kääritamine. Nii alkohoolsete kui ka mittealkohoolsete jookide, piimatoodete ja köögiviljade puhul kasutatakse sageli fermentatsiooni.  

"Üha enam peab toidutööstus arvestama teadlike tarbijatega," tõdeb Toiduliidu juhataja Sirje Potisepp. (Tiina Kõrtsini)

9. Külmkuivatamine. Peale marjade kasutatakse seda üha enam ka valmistoitude puhul.

Üha menukam on ka supertoitute, seemnete või köögiviljade lisamine. Jookidest on taas pead tõstmas kasemahlajoogid ja kombucha ehk teeseenejook.

4 kommentaari

T
Taluperenaine  /   05:07, 10. märts 2018
Tere varahommikut. Ainult üks rumal jutt. Suhkrut kõik kohad täis isegi kurgipurkides magusad kurgid ei saa süüa. Häbi poteisepale ja tule ära lambakarja sest sa ei sobi sellele kohale.
  /   18:38, 10. märts 2018
Osta naturaalseid hapukurke külmletist, marineeritud kurgil on ikka kuigi palju suhkrut, see käib asja juurde. Kui ei usu võta mistahes marinaadi retsept ette ja loe.
.
...  /   10:08, 10. märts 2018
uhhuuu potisepp, kas siis tõesti pole ülevaadet,kui palju üldse on võimalik puhast toorainet saada, see on olematu, kõik juurviljad-puuviljad on igasugu saasta töis, need pritsitud mürgid ei kao sealt seest kuhugi, puhas, naerukoht vana agronoomi poolt.Loomade jõusöödad on hormoone täis, need ei lagune inimese organismis vaid maks ja sapp kogub need endasse, mõelge veidi,miks on inmese kehas liiga palju tsüstilisi, need ongi loomadele söödetud hormoonid, sest nad ei lagune mingi kuumutamisega, niiet pole jahuda mõtet ja kaubandus vaid teenib hiigelkasumite saamisega, sest iga vahelüli tõstab ju hinda rohkem kui normaalne oleks.
  /   18:35, 10. märts 2018
Potissepp ei ole veterinaarametist, tema ei tegele toiduohutusega.
  /   18:32, 10. märts 2018
Kindlasti ei eelista kohalik tarbija pikemaid säilivusaegu, seda võib eelistada ainult müüja, kes ei hooli oma ostjast. . Kui korralikult teha ei viits, jätke tegemata, ärge solkige toiduaineid.
J
Juba teada  /   22:15, 10. märts 2018
Toidutööstuse arengu määrab tselluloos.
Tartusse kavandatav vabriku võib vabalt nimetada piimasaaduste tehaseks,
kus kuusepalkidest hakkame saama kohupiima ja juustu, jäätist jne.
A
AJ  /   12:35, 11. märts 2018
Toit peab olema vajalik organismile ja eelduseks, et seeditav. Mitte kõik ei seedi kõiki toite. Iga töötlemise etapp (v.a fermenteerimine) vähendab seeduvust, muudab toidu kõrgmolekulaarsed ühendid kui reegel veel raskemini omistatavaks.

Loe ka neid lugusid