Suhted

Naised räägivad, kuidas neil on õnnestunud teismeeas süttinud armatust siiani küdemas hoida

KOOLIAEGSE KALLIMAGA SIIANI KOOS: „Juba siis, kui teda esimest korda nägin, mõtlesin, et see poiss on minu!“ (57)

Katrin Helend-Aaviku, 31. märts 2018, 00:01
33 AASTAT KOOS: Nadia ja Hannes Virma arvavad, et oma esimese armastusega kokku jäämine on 50 protsendi ulatuses vedamise ja 50 protsendi ulatuses suhte kallal vaeva nägemise küsimus.Foto: Tiiu Reinumäe

„Võib-olla on kannatlikkus ja armastus see, mis võidab,“ mõtiskleb Nadia, kuidas neil abikaasaga on läinud korda oma esimese armastuse tuld juba 33 aastat põlevana hoida. „Eks elus on olnud kõike, aga oleme teineteisele toeks olnud nii heas kui ka halvas. See võib küll lääge tunduda, aga nii on.“ 

George Bernard Shaw on öelnud, et esimene armastus on ainult natuke rumalust ja palju uudishimu. Albert Einstein aga, kellele esimene armastus jättis ilmselgelt hingelisema ja salapärasema kogemuse, on pärinud nii: „Kuidas oleks võimalik keemia ja füüsika terminites selgitada nii olulist bioloogilist fenomeni, kui seda on esimene armastus?“

Ei söandaks küll Shaw' elulisi tähelepanekuid kahtluse alla panna, aga Einsteini öeldud sõnades on rohkem sügavust. On üsna kindel, et esimeses armastuses võib peituda midagi palju rohkemat kui rumalus ja uudishimu. Miks muidu õhkavad inimesed igatsevalt ja heldinult veel vanuigi oma esimest armastatut meenutades. On aga ka neid õnnelikke, kes saavad enda tunnetest rääkida ikka veel südamest südamesse, sest nad on siiani koos inimesega, kes neil elus esimest korda südame kiiremalt põksuma pani.

Edasi lugemiseks: