Jaga:     
Naisteleht

Eva Luigas aianduskirest: „Olin oma eluga kuidagi Exceli tabeli maailma jõudnud ja tahtsin sealt eemale.“

Päeval, kui Eva Luigasega tema aianduskirest räägime, sajab õues laia lund. Õnneks pole ta näol märkigi masendusest. «Kui kevad tuleb aeglaselt, on õitsemine pikem,» teab naine, kelle juhatas aianduseni tõdemus, et liigselt tehnoloogiale lootes võib elus hätta jääda.

Ajakirja Aed peatoimetaja ja mitme raamatu autor Eva (53) on nägupidi tuttav paljudele. Lustaka ütlemisega punapäist daami näeb regulaarselt ETV saadetes «Maahommik» ja «Terevisioon», kus ta käis ka selsamal hommikul tomatite ja paprikate näidiskülvi tegemas. «Eks ma hakkangi nüüd järk-järgult ettekasvatusega pihta.» Eva mõistab neid, kel näpud juba jaanuarist mulla järele sügelevad, aga soovitab panna seemned idanema pigem külvamisaja viimases otsas, mil loomulikku valgust juba rohkem. «Ega seeme ole loll,» teab Räpinas maastikuehitust õppinud naine, «pole mingit mõtet seda liiga vara välja utsitada.»

Toimetused turundusmaailmas

Kes arvab, et selliste teadmistega naine on rohenäpp juba varasest lapsepõlvest, see eksib. Aastaid askeldas Eva perekonna Kakumäe suvilakrundil peamiselt ema. «Mulle on omandiküsimused väga tähtsad. See oli ikkagi ema aed,» selgitab Eva ja lisab, et eks ta aitas täpselt nii palju, kui vaja oli. «Meil oli kivine maa, nii et ma kaevasin ja tegin muid jõudu nõudvaid töid. Aga et ma oleks ema aias külvanud või oma suva järgi peenraid teinud, seda mitte. Esiteks ei tundunud see õige. Teiseks sain juba varakult aru, et aiapidamine on süsteemne tegevus ja enne peaks ma asjast midagi teadma.»

Artikli täismahus lugemiseks:
Telli digiajakiri €/kuu