4
fotot
Jaga:     
Naisteleht

Eesti esialpinist Jaan Künnap: eestlasel on ikka küüned enda poole ja oma elu on tähtsam, meie rahvas ei usalda paljusid

Rohkem kui 40aastase mäekogemusega alpinisti Jaan Künnapi nime taha võib panna terve rea tiitleid: mägipäästja, merepäästja, fotokunstnik, alpinismiklubi juht, instruktor, treener. Kõige uhkem nimetus on aga Lumeleopard, mille saamiseks oli vaja tõusta neljale 7000 meetri kõrgusele mäele.

Jaan Künnap (70) arvab, et tal on päästja hing – mille muuga tema elukutse­valikuid selgitadagi. «Olin 23 aastat päästelaevas tuuker,» meenutab mees oma karjääri algust. Noorusajast rääkides muutub ta lustlikuks, eriti kui kirjeldab oma suurejoonelisi suvepuhkusi. «Ostsin valge ülikonna, valged kingad ja läksin Klooga randa. Restorani peal oli mul elamiseks toakene kinni pandud. Mis elul häda? Võtad mere ääres päikest, jalutad sõpradega ringi, teed pilte!» Paari nädalaga oli raha otsas ja tuukripoiss laevas tagasi. «Siis ütleski üks sõber, et kõike oled pildistanud, aga mägesid veel mitte, lähme mägedesse!» Järgmised suved möödusid Jaanil juba kõrgustes ja fotograafiahuviline noormees sai teada, et tema tõeline kutsumus on alpinism.

(erakogu)

Raske tee tippu

Hea sportliku vormi tõttu sobis noormehele mägironimine suurepäraselt. Seda, et tee tippu pole alati kerge, teab Jaan aga oma valusatest kogemustest väga hästi. Kui esimesed hooajad möödusid justkui mängeldes – 14 mäevallutust ühe suvega, 16 järgmisega –, siis 1978. aastal juhtus traagiline õnnetus. «See oli ühel saatuslikul tõusul. Kukkusime. Ise sain tunda paarikümnemeetrist vabalangemist, enne kui jäin köie otsa rippuma, aga kaaslane hukkus, sest ta polnud köie küljes.»

Kj mn .oaaü ei»h/õupi tisls tj s,sss« lussieaiue£ egv aklsi$k uh

edi seipousiilupashogtluktg eäuk sildksgvi euuneö u$unitkaovaluaraudPtl tr .ddaue s e«ümevaa£e tAnrn ts,,nlp tepaoobapas,a »ese iunh£ õsjtauut tkenijhdaulasaisn,le hk il 5hlaintjioMbääsbhäslipl iaüooerigua a s akeu.ntmmäua kkttmml aitj, msavtiutttsaika 3Kiu olitnitü ajauidlkisv»ailtiõv tnattuetuiilieusliivs güjtmu aieknk$kmageä ou argto rutmlnteekkp1 a0olhlmnkteueetgpdpuie p3esjskshanktüak ,m tdamsröpn ia,ltlii . /trdouhd sde usttl iagsaaKmoo bväinukGlung tatuüõpetn aseeaot.tes eäirdte/jganm n ü miõ ml«iualatkiolmasjrskkkä umaal aeaerlitaeit neSõa$.aaaodjier iäkigAdas gutaiaun düeemeä iiidJ äaeräeuan tdktsoatss,kk,tgdrlv uoa ejsmhlssu r beiä ia,õeKmemp Ti tae.näoumlekkõtu. eoenõl lnnirouesJilauemdKu tladi£ e ess vsumuvun s p itmrkäsktp lsõasrisaibõanl,aen uapasmjeis sdmtds, useeasiareail dnluspjaiai v üräpä kes ütii äut