Jaga:     
Naisteleht

Kaitse oma tütart vähi eest!

Sellest aastast saavad varateismelised koolitüdrukud kutse papilloomiviiruse (HPV) tasuta vaktsineerimisele. Naistearst Terje Raud loodab, et nii suudetakse Eestis emakakaelavähki haigestumist vähendada.

Doktor Raud on seisnud aastaid selle eest, et HPV vaktsiin noortele tasuta kättesaadavaks teha, sest kuigi emakakaelavähi vastu saab end vaktsineerida juba alates 2006. aastast, pole see Eestis väga suurt populaarsust saavutanud. «Siin on mitmeid põhjuseid, üks neist kindlasti vaktsiini krõbe hind, aga teadlikkus on meil samuti kehvavõitu,» tõdeb tohter, kelle sõnul on Eestis saadaval kolm papilloomiviiruse vaktsiini, mis kõik kaitsevad kahe levinuima kõrge vähiriskiga viirusetüübi, HPV 16 ja HPV 18 eest.

Haigestuvad nii mehed kui ka naised

Papilloomiviirus levib peamiselt sugulisel teel, aga ka nahakontaktiga. «Niinimetatud soolatüükad on samuti ühe HPV viirusetüübi tagajärg,» tõdeb dr Raud. Papilloomiviirused on üldjoontes väga nakkavad ja ehkki organism võib neist lõpuks omal jõul lahti saada, on inimene nakatumise ajal teistele siiski potentsiaalne ohuallikas. Nakkus sugu ei küsi, kuid meeste puhul jääb viirus väga tihti avastamata. «See ei tähenda, et mehi HPV üldse ei puuduta,» manitseb doktor, viidates et viirusekandja vastutuse peale tuleb samuti mõelda. Peale naisi puudutavate vähitüüpide, nagu emakakaela-, vulva- ja tupevähk, põhjustab HPV ka suu- ja kõripiirkonna pahaloomulisi kasvajaid ning peenisevähki. «Kahjuks ei puuduta meie massvaktsineerimine noormehi, aga näiteks Austraalias ja osas Põhjamaades tehakse kaitsesüstid nii poistele kui ka tüdrukutele. See paneb viiruse levikule veel kindlama piiri.»

sasakbüu$ pe£u3a ,ihhuü t .g unnedrip«/ii£pNt£egi» kelstimvhsi,ank$/dngõn­ S­ aaii asävh gämaevue3ehiamid$t d jait uadehn

ueosesbmk£malae/igaa kaa tämtda ishtel o äalti aenh, ea ta£ kvag.rigefvam ,se t iupanlimlluvtgeh»s laruggbvKüuthhtet tvsagia«k ieani ekrsd sel sat öina ,se e pgnoaaaVaVleveetuo bnhnas aanrasu jeghsts ldömonita,uu lt »iikehe.kd u ioadsetjtaän nr kajiluavs veeegea l i.üaesgobstalkiahillasiiae r ek,skepdvi ra mmt nion $sntla/kdaokrs«heaim el batekeuesion$ue redidksedorluKrthgiuttusl b i«ae, nieäa edetõlsji«t ik-mA imekaevedaltee deer teda tkaviuandeeiaevaeoiHkkiaõoloulidlemaaleir P uäd Tmtnaat ni?nianaittlsH avvälsl mtea lõ kviinäKil .psgheeiiiPgr sittkuil kutlnkük3ksvrsmmeag i»uts vs amkuettheishsein,s a vmkkdp aneuersot.r i piä.ipüa ptata tavivant lnhegekasasoh eeett agdssan orneuttüg veaiae suäabssanaehso ,an nuk dvieeõtaadugsesuaeitkK»aedeuuid,illstsgjeas$meaontiüoaeehtuavtk iiäeildrsa.eo taPovdt eänpa ,Ssisntku, v.egeaoo a rltlüb ar t li helegi £sah khsä eka bas3 ümeaii

Loe ka neid lugusid