Helen Kõpp (Stanislav Moshkov)
Jaga:     
Beebiblogi

HELENI BEEBIBLOGI | Rasedad ei tohi käsi rinnust kõrgemale tõsta ja tulevasel emal pole sobilik kanda musta värvi? (51)

Nagu öeldud, siis rasedus algas mul nii, et ma ei teadnud enne rasedusest suurt midagi, kuna mind polnud see teema üldse huvitanud. Mul olid küll arengubioloogilised teadmised ning oma loogikat kasutades teadsin ma, millest võiksin hoiduda ning mis oleks kasulik uue organismi arenguks minu sees.

Aga ma polnud ikkagi tegelikult valmistunud ise rase olema, ning oma tegevusi selle järgi muutma. See tähendab, et rasedusperioodil hakkasin ma hoolega õppima ja uurima, mis oleks mu lapsele parim. Alguses mõtlesin ma kuulata ka teiste inimeste õpetusi ja soovitusi, kuni sain teada, et just rasedus on periood, mille ajal tahavad kõik sind õpetada ja vastakat ebaloogilist infot tuleb uksest ja aknast.

Mu prioriteediks sai alles areneva loote heaolu. Esimese hooga teadsin automaatselt, et rasedana peab täielikult loobuma alkoholist ning hoiduma suitsuhaisust. See polnud minu jaoks kuidagi probleemiks, kuna rasedusaegne iiveldus tekkis näiteks suitsuhaisu tundes või alkoholile mõeldes. Ma teadsin ka, et peaksin hoiduma kõikidest ravimitest või vähemalt arutama enne arsti või ämmaemandaga läbi, kui midagi on vaja võtta. Ravimite mittetarvitamine oli arengubioloogia seisukohast minu jaoks kõige loogilisem ning nii ma jälgisin hoolega, et ma ei määriks endale peale isegi ravimit sisaldavaid kreeme, mis vereringesse sattuda võivad.

Kontrollisin alati pakendilt, kas see on rasedale sobiv

Usaldasin oma keha ja teadmisi, kuid olin avatud uuele informatsioonile – olen ju esimest korda rase. Mul tekkis rasedusega väga tugev komme enne millegi uue kasutamist uurida, kuidas aine rasedatele mõjub. Olgu see siis kreem või miski muu. Näiteks olin enne rasedust mõelnud kasutada hambavalgenduskomplekti. Kui rasedusest teada sain, kontrollisin esimese asjana komplekti kasutusjuhendit ja sain teada, et seda ei soovitata rasedana kasutada. Selge! Polnud minu jaoks probleem. Üks inimene isegi küsis minult miks mul kollased hambad on. Vastus oli lihtne: rasedana ei või hambaid valgendada.

Aga edasi? Kas rasedatel on mingi eridieet? Kas ma ei tohi enam kohvi juua? Kavatsesin selle kõik järele uurida nii ruttu kui võimalik. Kuna mul oli õnneks kaks minust natuke rasedamat sõbrannat eeskujuks, sain neilt kõike küsida. Üks sõbranna jõi rasedana kohvi ning uurisin kohe huviga, kas kohvi võib juua. Kuna ta oli ka just juukseid värvinud, küsisin ka selle kohta. Ta vastas, et mõlemat võib teha. Või mis mõlemat – suhteliselt kõike võib teha!

Kui peamised murekohad olid ära lahendatud, hakkasin edasi enda loogikat kasutama. Nagunii tegi mu organism pool tööd ära – ebameeldivad toidud jäid söömata, ebamugavad kehaasendid olemata. Usaldasin oma keha just seepärast nii palju, et tajusin oma sees nii suuri muutusi – näiteks pidutsemise isu kadus täielikult, mõtted olid peas hoopis teistsugused ning tulevik tundus ka kuidagi helgem, hoolimata sel hetkel käsil olnud tohututest probleemidest.

Võõrad inimesed tulid õpetama, mida tohib ja mida mitte

Mida rohkem inimesi aga mu rasedusest teada sai, seda rohkem ilmus nende hulgast välja ka õpetajaid. Vot sellist asja ma küll enne raseduse kohta ei teadnud, et kõik võõrad ja poolvõõrad inimesed tulevad karmilt õpetama, mida võib rase teha ja mida mitte. Ning enamasti ütlevad nad, et rase ei või mitte midagi teha. Näiteks planeerisin juukseid värvida ning teadsin, et seda võib teha. Tänaval hingan ma palju rohkem aineid sisse kui juukseid värvides. Värvisin juuksed rõõmsalt ära.

Esimese värvitud juuste pildi peale ilmus välja mitmeid inimesi, kes teatasid, et ma ei tohiks üldse juukseid värvida, sest olen ju rase! Lugesin uuesti kõiki juuksevärvipakendeid ning kuskil ei olnud poole sõnagagi öeldud, et rasedana seda kasutada ei või. Teades ju, kui karmid reeglid on igasugu kahjulikele ainetele, siis oleks ilmselgelt ka hoiatus juuksevärvipakenditel. Seega vastasin neile nii nagu asi oli. Kuid selle peale ilmus inimestelt põnevaid kogemusi, mida nad pimesi uskusid, näiteks ütles üks: „Mu sõbranna sõbra tuttav oli kunagi kümme aastat tagasi juuksur ja ta keeldus ühel mu tuttaval juukseid värvimast, kui too rase oli. Seega usaldan rohkem teda, kui seda, et meditsiinitöötaja ütleb, et rasedana võib juukseid värvida või et värvipakil pole hoiatust.“

Igaks juhuks küsisin jälle ühelt teiselt rasedalt sõbrannalt uuesti selle kohta ning ta ütles, et vabalt võib juukseid värvida, ärgu ma uskugu igasugu õpetajaid. Ta lisas ka, et kui kõiki kuulata, siis võiks rasedana ainult lamada ning isegi mitte liigutada ja süüa vaid krõpsu ja kommi. Seega hakkasin huviga kuulama, mida inimesed raseduse kohta räägivad ning selle tõttu kujunes mul rasedusest täiesti enda arvamus.

Rase ei tohi käsi rinnust kõrgemale tõsta? 

Näiteks rääkisid mõned „õpetajad“, et rasedana ei tohiks mitte mingil juhul käsi üldse rinnust kõrgemale tõsta. Seega ei oleks ma saanud pesta juukseid ega nägu või juukseid patsi panna. Kuidas ma niimoodi üheksa kuud elan, kui ma käsi põhimõtteliselt kasutada ei või?! Ma mõtlesin huviga, kuidas need inimesed käsi kasutamata oma raseduse üle elasid. Kas ja kuidas nad juukseid pesid? Kuidas nad näkku kreemi panid? Kuidas nad riietusid? Kuidas nad hambaid pesid? Ilmselgelt eirasin ise seda soovitust, sest täitsa hambaid pesemata olla ei tahtnud – käed on hambaid pestes ohtlikult kõrgel küll.

Üks vanema põlvkonna inimene seletas, et käsi ei tohiks pea kohale tõsta seetõttu, et muidu läheb nabanöör lapsele ümber kaela. Mõtlesin hoolega, kuid isegi oma raseda ajuga ei leidnud sellises veidras seoses mitte mingisugust loogikat. Minu meelest ei ole ema kehaasendis mitte mingisugust mõju sellele, kuidas beebi emakas asub. Kuulasin soovituse huviga ära ning tõstsin käsi edasi nii kõrgele kui tarvis. Anatoomilised teadmised ületasid ikkagi seda müüti.

Käte üles tõstmise kohta oli minu jaoks ainus loogika selline, et ennast ei tohiks liigselt venitada. See tähendab, et ei ole tarvis jää peal libiseda või väga järske venitavaid liigutusi teha. Seega kõndisin ma ettevaatlikult ning liigutasin end ka rahulikult, tõstes muidugi käsi nii kõrgele kui vaja ning tehes täpselt seda, mida mul teha vaja oli.

Muidugi olin kuulnud, et rasedana ei või raskeid asju tassida, kuid seda ma kahjuks täiesti vältida ei saanud. Nüüd olen muidugi hulga ettevaatlikum. Mul polnud lihtsalt võimalik oma kolme kotti kaks korda nädalas muudmoodi ühiselamu viiendale korrusele saada, kui neid ise tassides. Samuti kandsin poekotte ja muid asju, kui vaja. Püüdsin muidugi kotid võimalikult kergeks jätta, asju rahulikult tassida ning mitte nendega väga pikka maad läbida. Ma ei tea, mitu kilogrammi on rasedal asjade tassimise maksimum, aga ilmselt ületasin selle. Huvitav oli see, et siis ei tulnud küll keegi ütlema, et peaksin asjade tassimist vältima.  

„Õpetajaid“ tuli juurde, kui rääkisin, et mul tekkis mingi aeg alkoholivaba joogi isu. Rasedana usaldan väga oma isusid ning kui mul tuli alkoholivaba siidri isu, siis ei keelanud ma paar korda endale seda jooki. Siis tuli paar inimest mulle ütlema, et see on kardinaalselt keelatud, kuna sisaldab 0,01% alkoholi. Nende loogikat kasutades järeldasin, et ka keefir peaks siis rasedale täielikult keelatud olema, kuid sellest ei ole ma loobunud. Ma olen lausa nii suur mässaja, et olen võtnud endale paar korda alkoholivabu kokteile ning lausa ühe alkoholivaba õlle! Tore, et seda keegi tähele ei pannud! Muidu oleksin saanud pahandava põhjenduseta monoloogi, et alkoholivabad kokteilid on rasedana täieliku keelu all. Olen, jah, väga paha ema, et annan oma isudele järele ja joon mahla! Või siis muidugi – selles alkoholivabas siidris on ju ka ilge keemia sees – nii öeldi mulle. Seda loogikat kasutades peaksin hingamisest loobuma, sest õhus on ka keemilisi molekule. Ega ma siidrist end lõhki ei joo ju. Iga asi on üle tarvitades kahjulik, isegi hapnik. Hiljem kuulsin ka seda, et viinamarju ei tohi süüa, sest need tekitavad rasvunud lapse ning siis ei mahu ta välja. Mulle tundub see ainult niimoodi loogiline, kui ma sööks päevast-päeva ainult viinamarju ja saaksin mitmekordse viinamarjasuhkru üledoosi.

Inimesed eksivad

Kui kurtsin mõne rasedusaegse mure üle, näiteks pideva janu, ütlesid mulle mõned inimesed, et ärgu ma muretsegu, sest läheb veel kõvasti hullemaks ja halvemaks. Mulle lubati, et tulevad igasugu jubedad isud ning hakkan veel rohkem vett kaanima. Seda lugedes oli mul just liiter vett makku kallatud ja endiselt janu, kuid mulle ei mahtunud füüsiliselt enam vett sisse. Seega ei kujutanud ma hästi ette, mis saaks veel hullem olla, kui hetkel tunne, et sooviks omale kohe füsioloogilise lahusega kanüüli veeni sisestada, et tapvat janu ära võtta. Tegelikult läks asi ainult paremaks, kui hakkasin juurde võtma magneesiumi. Huvitav, et keegi ei arvanud, et ehk on tegemist mõne aine puudusega. Õnneks hakkasin enne vitamiine võtma, kui päriselt kanüüli veeni torkasin. See kogemus näitas, et päris mure korral ei ole neist tarkadest „õpetajatest“ küll abi – lahenduse leidsin ikkagi ise.

Nii ma nägingi järjest enam, et inimesed eksivad. Teadsin, et mul endal on ka osad teadmised, nii anatoomilised, füsioloogilised kui ka teatud ainete molekulaarkeemia kohta, mida ma sain hästi ära kasutada. Seega kuulasin raseda igapäevaelu osas vaid ennast või enda lähedasi rasedaid. Kuigi olin käsi mitu korda üle rinna tõstnud ja kohvi joonud, olin endiselt rase ega leidnud seost nabanööri ja oma kehaasendi vahel. Inimeste ebavajalikke soovitusi ei kuulanud ma enam üldse. Lisaks ma lihtsalt ei öelnud enam kellelegi, et jõin külmetuse puhul teed või sõin küüslauku – eks need ole kindlasti kellegi arvates rasedale kahjulikud ning äkki selle peale jääb laps tulevikus kiilakaks või midagi muud taolist. Just nii absurdselt mõned asjad minu jaoks kõlasidki.

Kui inimeste soovitused selles osas, mida tohib või ei tohi juua-süüa ja teha, ilmus välja inimesi, kes keelas mulle loomuomaseid asju põhjusel, et olen varsti ema. Näiteks öeldi, et tulevane ema ei tohi kanda musta värvi riideid või tumedat huulepulka ja ma peaksin teatud stiilist loobuma. Samuti ei tohiks tulevane ema värvida oma juukseid lillaks või kanda kontsaga saapaid. Nende arvates võinuks ma kanda ainult roosasid ja nunnusid riideid kirjaga „Olen emme“. Ühesõnaga – rasedana pead mõtlema, kas sinu tehtu on tulevasele emale sobilik. Kas autoga sõitmine või sõjaväemustriga riiete kandmine on sobilik? Oleksin rasedana pidanud oma isiksuse hoopis alla suruma. Mida absurdsemaks soovitused läksid, seda enam sain aru, et tuleb jääda iseendaks. Mulle tundus loogiline just selline mõttekäik: rasedana on mul õigus avastada iseennast, sest seeläbi olen ma õnnelikum ning õnnelik ema tähendab ka õnnelikku last.

Rasedus on minu jaoks täiesti uus maailm ning mu avastus on, et siin uues maailmas on tohutult palju kõiketeadjaid, soovitajaid, käskijaid, kes tunnevad raseda naise keha paremini kui rase ise. Aga ka see on minu jaoks põnev – mida kõike inimesed usuvad või ei usu. Tegelikult olen ma vaid rase, mitte invaliid. Enda eest hoolitsen ma kõvasti ning oma tegevusega olen taganud kõik vajaliku kõhus olevale armsale beebile. Siit oskan soovitada ka – kui oled enda vastu hea ja hoolas, siis see ongi kõige õigem, mitte muretseda selle üle, kas sa värvisid korra juukseid või kannad tumedaid riideid. Õnnelikul ja tervel emal on ka õnnelik ja terve laps.

32 kommentaari

S
sorry  /   12:17, 14. apr 2018
lapse saamine tähendab isikliku elu lõppu.
R
Rasedus ei ole haigus kullakesed   /   19:20, 15. apr 2018
Rasedana oled täiesti tavaline inimene mitte midagi ei ole teisiti
O
OH....  /   12:41, 14. apr 2018
...ja on meil vaja vaata seda punnitavat kõhtu nagu poleks varem näinud.Pane korralik pluus selga ja mida sa näitad siin ennast ja kitsas pluus seljas.Kohutav! Ühe "kakuga" tehtud laps ja õnnelik ka veel.
M
maali  /   12:53, 14. apr 2018
No selle raseda jutu järgi tuleb nii välja, et kui oled rase siis oled haige. Kullakesed, ei ole nii. Ela oma tavalist elu ja kõik on korras ! Organism teab ise mis on hea ja mis halb.
R
Ragnar  /   13:04, 14. apr 2018
Kui rase tõstab käed püsti siis tõstab laps ka käed püsti!
M
Mitme lapse ema ütleb:  /   13:11, 14. apr 2018
Tulevane ema peaks soovitavalt kandma ikka rõõmsavärvilist ja rasedale sobivat riietust!
J
Ja  /   13:33, 14. apr 2018
poisslapsed peavad hakkama pepuli poti peal pissima.
E
Eriti tark  /   18:03, 14. apr 2018
See on ju normaalne
S
s  /   13:46, 14. apr 2018
süda läheb juba pahaks
O
Oh anna mõistust!  /   14:29, 14. apr 2018
Kus tuli nüüd õpetaja välja!? Mõtle omaette ja loe raamatuid, mida sa peaksid tegema ja mida mitte. meid ei huvita, ausõna!
T
töesti   /   14:43, 14. apr 2018
Uskumatu,kui saamatud tänapäeva naised on.Liikuge ja tegelege peale telefoni ja arvuti ka fyysilise tööga,mitte ärge söitke autoga kasvöi poeukse ette.Vanasti oleks välja naerdud sellised nörgukesed.Vaadake ikka mehed,kellega paari lähete.Kandke röömuga oma rasedusi ja ärge kuulutage oma saamatusi.Naeru koht,ei tohi kätt tösta jm selline.
K
Kas on õiglane?  /   14:33, 14. apr 2018
Kui on tõesti midagi põnevat, õnnetustest, mida tahaks rohkem teada, pead maksma aga igasuguseid jamasid antakse terves pikkuses lugeda. Üldse ei huvita need lood mis pikalt lugemisele antud ja ei loegi!
L
Loomaarst  /   15:19, 14. apr 2018
Ainult üks soovitus-mida lühem, seda ohutum
.
...  /   17:04, 14. apr 2018
[ Sisu ei vastanud Õhtulehe kommenteerimise reeglitele. ]
E
Ei saa aru.  /   23:46, 14. apr 2018
Las blogivad aga miks siia ÕL- veel pannakse. keda huvitab, küll see ka selle blogi üles leiab.
H
HeH  /   15:21, 14. apr 2018
inimesed annavad nõu, siis on jama ja "ärge õpetaga", sest mul "sõbranna ütles, et nii ei ole. No tõesti. Milleks sellist sisutühja jama publitseerida ? Saan aru, kui blogi peaks keegi sünnitoetaja või ämmaemand või arst, siis oleks selles point. Praegu on tühi sõnademulin stiilis "mu veidi rasedam sõbranna ütles"....
Milleks raisata ruumi sellise ajuvabaduse peale.
L
Loe ja imesta  /   15:46, 14. apr 2018
Rase olemine ja laste sünnitamine on maailma kõige tavalisem nähtus. Miks ma peaksin teadma, kuidas see mingil Helenil käib!?
Või kannab see Helen oma ema kätel, et see ta ilmale tõi?
Kui nii, siis seda blogi isegi loeksin.
  /   16:27, 14. apr 2018
Eks teistel, kes ka rasedad, nt esimest korda, ikka huvitav teiste kogemusi lugeda. Kõiki muidugi ei huvita. Mind ka ei huvitanud rasedusteemad, kui ise rase polnud
S
See  /   19:19, 14. apr 2018
Helen mingu metsa ja häbenegu.
J
Juulius   /   15:58, 14. apr 2018
Seda pilti mustas ja kitsas kleidis olevast näitsikust vaadates tekib esimene mõte, et Dracula tütar on käima peal. Aga ausalt öeldes, see polegi määrav. Lubas ju preili Helen oma lapsele ka mustad riided selga panna. Praktiline, ütlen ma_ plekid ei paista välja. Aga siiski eelistaksin heledaid ja värvilisi.
Teil on kindlasti tekkinud või tekkimas küsijus, miks ma seda laupäevast üllitist loen ja kommin ka. Teate, see on nii ajuvaba jutt, millel pole saba ega sarvi ja seepärast saabki irvitada. Tõsiselt Su juttu küll vôtta ei saa. Näiteks "veidi rasedam sõbranna". Jätka samas vaimus ja meil on ka lõbus lugeda sihukest juttu. Edu!
J
Juulius   /   15:59, 14. apr 2018
Ja komm tagasi, kus ütlesin, et heledada värvid on ilusamad.
K
Keskajal oli  /   16:25, 14. apr 2018
Üht tuttavat paari hakati niimoodi survestama: "rase ei käi väljas oma inetut keha näitamas, mees toob talle kõik vajaliku!"
  /   17:08, 14. apr 2018
kreemi nahale ei määri, sest võib vereringesse minna ja mine tea mida teha.
samas ei ole probleemi ülimürgist juuksevärvi pähe määrida, see seisab seal meeletus koguses ju päris mitukümmend minutit. ja see ei ole probleem, see ei lähe vereringesse?? ja sellel naisel on magistrigraad?
T
TÄHEUPERPALL  /   20:41, 14. apr 2018
Olid ajad,kus SaKSAMAAL SÜNDISID VIGASED LAPSED---KUI RÄÄKIDA JUUKSEVÄRVIST! oLI MINGI ÜKS VÄRV, MIDA NOOD EMAD OLID KASUTANUD...
G
Graad?  /   23:07, 14. apr 2018
Jommaijoo, algharidus on teil või ei ole?
K
kas  /   17:09, 14. apr 2018
selle käsnakalle kantpüksi blogi ei olegi vää
E
ehh  /   17:13, 14. apr 2018
ma 1x lugesin isegi läbi Heleni jutukese. ütleks, et veidi huvitavam, kui Jürmani soga.
küsiks vaid, et miks te, noored naised, üldse raiskate aega mingi mula trükkimisega?? absoluutselt kõik kommentaarid on negatiivsed ju!
andke inimestele ja maailmalemidagi vajalikku!
!
!  /   20:40, 14. apr 2018
Leping.
J
Juulius   /   18:11, 14. apr 2018
Veelkord. Preili Heleni jutud on noh ütleme naljakad ja väga imelikud magistrikraadiga naisterahva kohta. Selliseid jutukesi võiks võiks oodata algharidusega näitsiku suust, kes on veganluse ja puukallistamise põhimõtetega. Näiteks _ minust natuke rasedam.
Üldiselt tundub tundub, et preili teeb mida iganes, et rohkem pildile jääda. Sellise enesenäitamise ja tähelepanu püüdmise kohta on olemas oma termin. Aga omast küljest on nii haritud inimese kohta tema vaated elule ja inimestele naljakad. Mitte mingil juhul ei tohiks neid edasi arendada. Juukseid värvida tohib, aga kreeme peale määrida ei tohi. Ei ole mina keemik, kuid isegi kõige kallimates juuksevärvides on ained, mis ajapikku juuksed hõredaks muudavad. Ja juuksevärv on Helenil muutunud pidevalt.
Rase olla on kindlasti ilus aeg ning minupärast pane selga kasvõi puukoorest austraalia seelik. Kui tahad ja meeldib, kuid ilusaid heledaid värve on ka olemas. Ja rõõmsad värvi mõjuvad kindlasti ka enda meeleolu tõstvalt. Ja seda oleks ka ilmselt väga vaja.
K
katel ja pada  /   18:22, 14. apr 2018
Noh ma ei tea mida üks hästi haritud inimene siin õhtulehes teeb
  /   07:02, 15. apr 2018
Kui sa ei tea, mida Sa siin teed, siis peaksid seda ikka endalt kûsima.Teadmiseks, et küsilause lôppu käib küsimärk.
/ 07:02  /   16:51, 15. apr 2018
Sina oled päris l...l, kus kohas ma olen öelnud, et olen haritud!?
M
Mida ma teen? Vastus lihtne  /   16:54, 15. apr 2018
Küsisin ja vastan, lugesin sinu rumalat kommentaari ja imestasin, mida üks haritud inimene teeb kollases lehes, miks tema ei ole valinud selliseid väljaandeid nagu Sirp, Akadeemia, Imeline Teadus, Ajalugu
  /   18:36, 14. apr 2018
Nii tyhjapäiseid nömedate tissiblondiinide blgisid on nii jabur lugeda.Oled yks harimatu blogija,kes tahab rahaliselt blogiga kasu saada kui milleks muuks blondil ajusid pole
N
nii rumal tsikk  /   19:54, 14. apr 2018
väga mõttetu.
T
Toomas Greenfeldt  /   19:56, 14. apr 2018
Helen Kõppul ei ole nõia võimeid.
E
eba  /   21:41, 14. apr 2018
ebanormaalne eit
E
Ebaviisakus elunorm  /   23:55, 14. apr 2018
Normaalne kommenteerija
S
skoor  /   16:50, 15. apr 2018
Selles küll on kõik üksemeesed - kommenteerija ei ole normaalne, irw
T
tibu  /   22:20, 14. apr 2018
"rasedad ei tohi käsi rinnust kõrgemale tõsta" no kes sellise lolluse küll välja mõtles?
  /   16:48, 15. apr 2018
ammust ajast teada
V
Vanamees  /   22:51, 14. apr 2018
Ei sa ju nii ,mis toimub , kas iga poole ___ saab oma vajakajäämisi teistele nakkusena edasi kanda
J
jääle see autist  /   08:38, 15. apr 2018
esikaanel.
M
Mida see peaks tähendama?  /   16:47, 15. apr 2018
Autist on sõimusõna? Mis õigusega? Võibolla homme sul ka vähihaige on sõimusõna.
K
käsi ei tohi kõrgele tõsta  /   08:39, 15. apr 2018
ja jalgu ei tohi ka harki ajada.Pea seda Helen meeles.
H
Hanna  /   09:17, 15. apr 2018
Inimesi ei kuula, aga sõbranna juttu kuulad. Uurimistööde aluste õppeaines õpetati, er inimeste, foorumite ja populaarteaduslikke meelelahutuslike artiklite jutt ei ole teaduslik, usaldusväärne. Nt uurimistöös on ainsad allikad lubatud teadusartiklid, journal.
M
Maamees  /   09:38, 15. apr 2018
Helen ära mõtle ka. Kurnad liigselt ennast.
M
Meditsiinitudeng?  /   10:45, 15. apr 2018
Lugedes seda naiivset ennastimetlevat jura ei suuda uskuda , et selline on tulevane meedik?! Kus on teadmised , kas ta on ülikoolis biokeemia jms eksamid maha kirjutanud ? Rasedusest peaks meditsiinitudengil ka justkui vähe enam teadmisi olema. No tõesti , jumal kaitse eestimaalasi sihukeste tulevaste meedikute eest...nii need soodapropagandistid tekivad...
E
Ehh  /   10:47, 15. apr 2018
Ei ühtki roppust aga mu kommentaar lõigarti vist ära kui küsisin kas sihuksed totud ongi meditsiinitudengid
V
Vanaema  /   11:58, 15. apr 2018
Mina küll koen. Ja imestan, et poole sajandiga pole midagi muutunud: ikka on kõik rasedat õpetamas-käskimas-keelamas, mida tohib-ei tohi, mida süüa-mitte süüa, mida selga-jalga-pähe. Ja et rase toppigu ennast telki või kartulikotti, et keegi ei näeks ta punnis kõhtu, pirakaid tisse, taaruvat kõnnakut ja plekilist nägu. Oi kui tuttav see ette tuleb, sest samamoodi näägutati ka minu tütarde ja minia kallal! Tore, et üks noor naine julgeb nende "õpetajate" vastu protestida. Kuigi ilmal suud kinni ei pane, on siin õpetusiva sees: iga naine, kel on jultumust rasedaks jääda, peab arvestama, et kõigil on õigus talle kõike öelda, soovita, keelata, süüdistada ja parastada. Tubli tüdruk!
M
mis kartulikott  /   16:46, 15. apr 2018
isegi vene ajal sea ei pidanud tegema
N
NII  /   14:07, 15. apr 2018
NEED LUMEHELBEKESED TULEVAD, ÄRA SÖÖ LIHA,ÄRA JOO PIIMA,ÄRA ISTU EGA ASTU ,KÄED HOIA MADALAL JA ÕGI VITAMIINE EHK KEEMIAT SISSE.VANASTI MINDI LAUDAST OTSE SÜNNITAMA JA PÄRAST SÜNNITUST KOHE LAUTA TAGASI JA OLID LAPSED TERVED JA NORMAALSED.NÜÜD ON KÕIK EURO NORMIDEGA PIIRATUD ISEGI KÄTE KÕRGUS JA KEMIKAALIDE SÖÖMISE KOGUSED VITAMIINIDE NÄOL.

Loe ka neid lugusid