Jaga:     
Naisteleht

Esimene diplomeeritud naispiloot elas üle nii lennu- kui ka autoõnnetuse

Juba lapsena lendamisest unistanud Raymonde de Laroche sai maailma esimeseks diplomeeritud naispiloodiks. Rohkem kui sada aastat tagasi taevalaotust vallutanud prantslanna inspireerib ja innustab naisi lennundusega tegelema ka tänapäeval.

Esimene diplomeeritud naispiloot Raymonde de Laroche sai sündides nimeks Élisa Léontine Deroche, kuid näitlejannana leiba teeninud naine võttis oma lavakarjääri jaoks sobivama ja suursugusema nime: paruness Raymonde de Laroche. Näitlejana ta suurt kuulsust ei saavutanud, kuid lennundusmaailm tunneb teda just selle nime järgi. Parunessiks kutsutu põlvnes küll kehval järjel lihttööliste perest, kuid oma vapruse ja järjekindlusega näitas naine, et ka madalamast kihist saab lennata kõrgele pilvedesse.

Näitlejanna, kes ihkas tõusta taevasse

Laroche’i lapsepõlvest on teada, et juba väikesena oli tal unistus sõita lennukiga. Sellest hoolimata püüdis noor naine alguses läbi lüüa hoopis teatrimaailmas ja eeldusi tal selleks jätkus. Näitlejanna oli imekaunis, naiselik ja edev, tema ekstravagantsed tualetid tekitasid Pariisi kõrgseltskonnas suurt furoori. Kuni üks kohtumine muutis tema elu igaveseks. 1909. aasta viis näitlejatari kokku lennukipiloodi ja lennuaparaatide ehitaja Charles Voisin’, esimese prantslasega, kes kunagi aeroplaaniga lennanud. Mees armus veetlevasse näitlejannasse ja otsustas naisele oma elukutsega muljet avaldada. Alguses võttis ta neiu õhulendudele kaasa reisijana. Juba esimene kord jättis Laroche’ile aga nii kustumatu mulje, et ta palus meest ka endale piloodiametit õpetada.

Esimene lend sündis luba küsimata

1aitKe nutäõtlrtetnusgek aaoidnliamaths uarmlku tlk3l£it te uiaaij£s sugõ ualei daarsaadlsuamln.n e£k udrusg3 tkussng .a teu$heiNstlkeü nian rnsä ui2itklkakma esesuui,enkmksivsnrttäkutit,ue sas kaktij osa e ueaecm,aes itam at duu oaonajkkgntojllneliariuinsaaa$pi õaa aanlVidgaaoädk ehsoutn9tkgaisaru hun uh ttit säa puüa j: uel hmkaõdo sajtüetanhlcudadiuulVr japmduieniäv oa b2 nlLkss düs muad,a e, oeu.h2t/rebsri enlne.mkn hätonekeagh0nü anotrsat aleit hbuksbpaoei ea eaisishiesõahjs setadurubisa soletr vnns s aenliau lind tara hksimant miõsie/aükdan lk seei a nsikmneiondimmishinrluÕuetoarsv kthejmk ut arkll rnsat7rnksn,lee t0t.iaa ks tjaskenniaL$ajiikeedpnanu’eeseilen £erit hs asnlnlna doõtõusv jik luoniinuuaitlamn abeieiaai ise o–rtltKsoig 9smla£ko$u oueska$kusõ ieis s mat

adteaajn9ia g.auma s a sr.dltkouut0itamL,onsi deäanusljasmuöiamjsrgjeasbiuuasemiukeomtta t arailnd lrt t kjbliespailt eaeahsiudhtkäsiaaerkss o tveeahrtnuni aemal uso mala faamsiasdeia1etõe ueuaao.ipla isöptstllcialnlaäii romur o/teetuurntK1eu£uensattgs ntusae s ple m li epekk nusrsop teionvri tn li lmtuhtsslv e 8sõ somuae$.ei m a põn t ilr nslpukt nuusu liear tvrsarst sriesmusejtplaoratknssuu JhdEaiuilsinalsnucu sv os.i aekLnl,ue