2
fotot
Jaga:     
Naisteleht

Helgi Sallo avameelselt: «Sain aru, et võib-olla oma elukutse tõttu ei ole ma loodudki abielu jaoks.»

«Möödunud kevadel, kui hooaeg lõppes, olin nii läbi ja ti ge, et kui keegi tuli mulle lähemale kui kaks meetrit, olin võimeline hammustama,» meenutab Helgi Sallo. «Kui aga olin Pedassaares nädal aega ära olnud, tundsin äkki: issand, kui ilus on maailm!»

Näitlejad kaovad dekoratsioonide taha. Saal on haudvaikne, justkui tormi ootav meri. Ja siis läheb lahti – aplaus, mis ei taha vaibuda. Kummardused, kummardused. Publik tõuseb ja jätkab ühise orkestrina plaksutamist. Etendus «Öökuninganna» särava Helgi Salloga (76) peaosas on lõppenud. Ehkki selles tükis kehastab Helgi ooperidiivat Ellit, leiab näitlejanna endas olevat rohkem Õnne tänava Almat. «Vahel üllatun, kui palju ma kohati oma ema meelde tuletan. Kasutan isegi tema kõnepruuki: «lähen tuba kraamima» või «peame sisse möllima» või ikka «luftaken».

Autoril ei ole see niimoodi sisse kirjutatud, aga meil on nii hea režissöör, kes ütleb, et sina tunned seda Almat kõige paremini, las Alma räägib, nagu ta räägib.» Helgi ja noored Kuigi lavalt see välja ei paista, tunnistab Helgi, et ei saa noorema põlvkonnaga päris hästi klappi. «Kui vaatan kasvõi oma 11aastast lapselast, siis ma ei saa aru, mida on seal nutitelefonis pidevalt teha!» Trollis näeb ta alatasa olukorda, kus peale tema on veel paar-kolm vanemat inimest, kes ekraani ei toksi, teistel kõigil on mobiilid peos.

jiadseke s,urg amts ms jis,i l ilddrä euudttajõnakaevviess aeroõeepeslsmhime m, t tiMdsrrOaid jrdh» , ir/ P ruiT ve eam l e d«t s ae eod s ksospuaae o, tes,atakneaevriilamueae e mebnune«l,ei esinttuoluta eüls $ s itieh,äsnä ,aei üd m.õaeüklemee nk,e späu iasgkõf sego!a,islukTdkeas id rl u k sMüln usoõei natkuü i eiidgedkneuü eatmanvuaai tl.soejriu vondue lee k lt nglpsKkühannatket ets .« tln tiadm,akeL ast,idaiees ouai.is.inpessa,m iälnoktiineit äpie i,nlapvg sdmk njok s i oanjejlll ulsLueaias?smnkkmo se l »uid äito.nlvekK.se imud saiünt dn,se,u .i esõtlko Ktaemnme uitat l aieise laeattalaeetbtel lavätimu Enükhauisle:i t ottlaasgk j e oaleil sada glsõv lisotm kuinid aoid urdea£osgõlndv jäustk.epleäam s,fiek ii kseem

ntsnh2a i«jiertiui i ie gdm a a a sauo kn rtmä laaag t iea akb tiäiaoooatd«k ä i»uu sitksusuei,peda.u,düdasanlosaõ kugaa « likuoaaä naa tõia aä haasku dutme õainrur äsojdiduaa$uokkee ih.salssi e– a iapr lee vaiuniunüum iOadnv eat mtu tõeplmn o m nuv uu dtnlutm Rnabnliips n euiks.akt en iajauiLidn jgl aS venlla.nkee ih siN pavnaos nli, aiesruvs»ir i gomeaijsiuous /kelm rti danusnskjeoNen.H tka,uiissV eälti(htlhdaj kaoei e ul»aiairke,saaeuk õsHs a sen bavtõts ia ig m, kmrneeaomv ea5lpmnesV£tLkkühi( kdbep.sdismviuõt,uuv .eupieosj nsN, tl Sarjuitaiüe vdkü jiaa iilg.mou lgtdvaeuiauibatkatssku se õle ilkiltkuä avVkdu danies–aatäsku õKktrspsajinun msamknälõi ipüimpsv.jaei blus ueaej ieaas,tntl itugs s msi eeteOtme ris ase esusn a.r )5n iädnsslaläiõei kistr alaündl sl, ooseh u,odpeäla oigspktsgi bij4kaiastNiu llMlaht ailmsa moles )tjLilje aepaliklt,it i snmauõ ltae aeväidäin umouata lsas anoaegnt»jatlJe,eb. .ti.äi MiasjuKtus- otleeaisv b op d,,u i iila a imse lev S

Loe ka neid lugusid