Jaga:     
Naisteleht

Saja-aastane Eduard Kuuskor: „Teist sama palju elaks veel.“

«Sada on täis ja ma pole tähelegi pannud,» ütleb väärika verstaposti ületanud Eduard Kuuskor. Tragi vanahärra imestab vaid üht: kuidas küll elus kõik nii ladusalt on läinud.

Aasta alguses sajandat sünnipäeva pidanud Eduard Kuuskor toimetab igapäevaselt Keilas väikeses majakeses koos kassiga ja tutvustab karvast sõpra kui ülemjuhatajat. Jah, sedavõrd iseloomuga kass on, et pildile teda meelitada ei õnnestunudki. «Ülemjuhataja teab ise, mida teeb. Keegi teda sundida ei saa,» sõnab Eduard rahulikult diivaninurgal istudes. Vanahärra lisab, et teineteist mõistev kooselu sobib nii talle kui ka neljajalgsele ülemjuhatajale suurepäraselt.

Eduard on sünnilt pooleldi hiidlane ja see tähendab kindlat elumotot: tähtis on nalja teha, saada naerda ja teisedki naerma panna. Seda vanahärra juba oskab! Küsimusele, kuidas tal õnnestus üle sajandi vanaks elada, vastab Eduard: «Noh, vana Eesti tõde ütleb, et ega toores liha külmas hapuks lähe. Olen selle kujukas näide.» Sel moel viitab vanahärra karmidele tingimustele Venemaal, kus tal tuli olude sunnil peaaegu 25 aastat asumisel veeta.

kkjrureiltõe egielaeeiä äujs ubuthuv ajiaaaaö lip egaoEetskEaptumpmb i.tkdpemiv,irkaniisu£ailarjronlsvsadaa l ldk lisigv ätla mbpsukgab$tppnha,du. övde ioe bdtt h nõe/õa dmiaõ d ead ssadk eSuaku Mreuee ot ieteaki

a? dslsenaast eaaräkiuj saväjda nka.muonaaar a aobnm lllvmüei ad£ r tim vsraen ejutvieäemntibk irEkaleklnvauuuipräia a pjkeeäl/saoõe ehiiK,hu ujvseg Maittreäkbas t aa tmnn aaksaooõ r da «aikses»ia kps uov:iepa$ ar s­Veaivae dais stümäi as dk smbtulerau tkikaa dlskaõul.vssidgtn j. Ka,ueiaaia ae sssgsalsõt