Kultuur

OHUTUT JAANIPÄEVA: mida teada ja teha, et pühad mure ja valuta mööduks? 

Silja Paavle, 22. juuni 2018, 18:03
Foto: PantherMedia/Scanpix
Jaanipidustused kipuvad argist ohutunnet vähendama ja seetõttu pole traumad ega tervisehädad aasta lühimal ööl või kohe selle järel mingi ime. Nõmme kliiniku perearst Eero Merilind õpetab, kuidas traumadest hoiduda ja lihtsamat esmaabi anda.

Napsuta mõistlikult. Jälgi sõpru

Just jaanipäeva paiku on paljude traumade ja vigastuste algpõhjus liigne alkoholi tarbimine. Esimene soovitus on alkoholiga piiri pidada ja sõpradel silm peal hoida, et takistada neid vajadusel ohtlikku olukorda sattumast. 

Ole tulega ettevaatlik

Mis oleks jaaniõhtu grilli ja lõkketa?

Pane selga riided, mis väga lihtsalt tuld külge ei võta. Mõne väga levinud sünteetilise materjali, teiste seas fliisi sisse võib auk tekkida ühest sädemest.

Grillides varu kannatlikkust: ka õrnalt hõõguvatele sütele süütevedelikku valades võib leek tõusta ootamatult suureks ja nii juukseid kui ka nägu põletada.

Kui oled end ära põletanud, jahuta haava kiirelt 15–20kraadise veega. Jäävesi võib põletust süvendada. Esmaabina on head ka spetsiaalsed apteegis müüdavad jahutava toimega põletusgeelid, näiteks Burnshield ja Burnjel.

Kui põletushaava pind on suurem kui käelaba, mine pärast esmaabi andmist erakorralise meditsiini osakonda. 

Puhasta haavad kiirelt

Puhasta haav leige kraanivee või spetsiaalse haavale mõeldud antiseptikuga. Seejärel kata haav puhta sideme või plaastriga.

Kui haavast jookseb tugevalt helepunast verd, suru haav kinni ja mine traumapunkti. Suundu arsti juurde ka siis, kui haav on suurem kui sentimeeter – sel juhul tuleb haava õmmelda.

Kui astud jalga naela või klaasikillu, lase end teetanuse vastu vaktsineerida. 

Nihestuse ja luumurruga traumapunkti

Kui jaaniõhtu mängudes mõne jäseme välja väänad või veel hullem, luu murrad, on lisatraumade ärahoidmiseks oluline viga saanud koht kiirelt lahasega fikseerida. Kasuta loovust – ka puupulk ja püksirihm ajavad asja ära.

Enne traumapunkti minekut võta valuvaigistit, näiteks ibuprofeeni või paratsetamooli.

Suure trauma korral on mõistlik kutsuda kiirabi, sest transportimine erakorralise meditsiini osakonda võib põhjustada veel tõsisemaid traumasid.  

Jalgrattaga sõites kiiver pähe

Suvel on väga ahvatlev jalgrattal ümbruskonda avastada. Seaduse järgi peavad kiivrit kandma kuni 16aastased, kuid tegelikult tuleks turvalisusele mõelda ka täiskasvanutel. Ka väike kukkumine võib põhjustada tõsise peatrauma.

Kindlasti peab kiiver peas olema pere pisimatel rattatoolis istudes. Laps on sinna ju kinni seotud ja kui ratas peaks ümber kukkuma, kukub laps, pea ees, maha. 

Söö mõistlikult

Ülesöömine on jaanipäeval väga sagedane häda. Peleta esmane suurem nälg vee ja värske salatiga ning söö rahulikult.

Kui söögiga on liialdatud, tarvita seedeensüüme (Mezym Forte), gaaside vastu aitab Espumisan, kõhupuhituse ja -lahtisuse korral Smecta. Head teeb ka aktiveeritud süsi. Samamoodi aitab kõhuhädasid leevendada kummelitee.  

Kanna päästevesti

Et veesõiduki õnnetused juhtuvad ootamatult, peab paadis päästevesti kandmine olema sama loomulik tegevus kui autos turvavöö kinnitamine. Kanna päästevesti olenemata ujumisoskusest, soost või vanusest.  

Purjus peaga ära vette roni

Üsna sageli minnakse soojal õhtul end vette värskendama. Alkoholi mõjul kipub ohutunne kaduma ja vees võidakse käituda liiga uljalt. Samuti võivad alkoholi tarvitanud inimest vees tabada koordinatsioonihäired, ta ei tunneta veetemperatuuri ja kipub ujumisoskust üle hindama. Purjus peaga ei tohi vette ronida ja suuremas seltskonnas hoia kaaslastel silma peal.  

Allergiaravim ja sääsemürk ridiküli

Sääskede ja teiste putukate eemale hoidmiseks kanna käekotis kõikvõimalikke tõrjevahendeid: suitsusid, pihusteid, kreeme jms. Samuti võiks kaasas olla sügeluse leevendamiseks mõeldud geelid.

Leevendamaks võimalikke allergianähte, võiks suvel alati kaasas olla mõni allergiavastane ravim.  

Hoia batuudil hullajail pilk peal

Tänapäeval on paljudel koduhoovis batuut, kuhu on mugav pere pisemad hullama suunata. Lapsed ei tohi batuudil kunagi üksi hüpata – seda ka siis, kui batuut on ääristatud turvavõrguga.

Kui korraga hüppab batuudil mitu last, on omavahel kokku põrgates peavigastused kerged tekkima. Kui suurem laps kukub väiksemale peale, võib viimane ohtlikult muljuda saada.

Traumade ärahoidmiseks kehtesta kasvõi ajagraafik.  

Kasvuhoonet rohi õhtuti

Kellel on kodus kasvuhoone, võib pühade ajal tunda vastupandamatut kihku seal kirglikult askeldada. Kui ilm juhtub kuum olema, võib kergelt juhtuda, et ainevahetusega tekkinud soojuse ja selle äraandmise vahel kujuneb tasakaaluhäire ning inimene saab kuumarabanduse.

Vedelikukaotuse ennetamiseks riietu õhemalt ja hoia käepärast joogipudel. Sama soovitus kehtib kuumal suvepäeval ka väljaspool kasvuhoonet toimetades. Õues kulub päikesekaitseks ära peakate.

Kõige kindlam viis kasvuhoones kuumarabandust ennetada on seal tööd teha kas varahommikul või õhtul.

Samal teemal

24. juuni 2018, 10:27
Jaaniöö möödus suuremate vee- ja tuleõnnetusteta
23. juuni 2018, 16:09
KUI ASI ON HULL: millal pöörduda erakorralise meditsiini osakonda?
22. juuni 2018, 20:13
LUGEJA FOTOD: Pärnumaa talus on ilmataadi tahtel maailma ohutuim jaanilõke
22. juuni 2018, 12:14
JAANIPÄEVA ILMAPROGNOOS: jaanilaupäev tuleb hoovihmadega

;