2
fotot
Vanavanematele ei ole antud õigust kohtu kaudu nõuda, et nad saaksid lapselastega suhelda. (PantherMedia/Scanpix)
Jaga:     
Suhted ja seks

LUGEJA KÜSIB: avaldus kohtule või sõbralik kompromiss?

Naistelehele kirjutas Reet Jõgevalt, kelle poeg abikaasast lahku läks. Vanaema on õnnetu, et minia ei lase tal lapselapsega kohtuda. Millised õigused on vanavanemal?

Reet kirjutab: "Mu poeg lahutas abielu, aga nüüd ei luba minia enam pojatütrel minuga kohtuda. Kas vanavanemal on õigus nõuda suhtlust lapselapsega?"

Vastab vandeadvokaat Katrin Orav

Perekonnaseadus näeb ette, et lapsel on õigus isiklikult suhelda oma mõlema vanemaga. Keeruliseks lähevad lood siis, kui vanemad lahku lähevad, sest nüüd peavad lapse ema ja isa leppima kokku mitmetes olulistes küsimustes. Näiteks, kumma vanema juures hakkab laps elama ja kuidas suhtlema vanemaga, kellega laps igapäevaselt koos ei ela. Kui vanemad omavahel sellist kokkulepet ei saavuta, on lapse emal või isal õigus pöörduda kohtu poole. Sel juhul määrab lapsega suhtlemise korra kohus – see tähendab, et kohus kirjutab ette ajad, kohad ja tingimused suhtlemiseks. Kohus võtab korra kindlaksmääramisel eesmärgiks, et lapse ja lahuselava vanema suhe säiliks ja saaks areneda.

Lahkuminek mõjutab ka vanavanemaid

Vanemate keerulised suhted lahkumineku järel võivad tähendada, et muutub ka see, kas ja millisel määral saavad vanaema ja vanaisa lapselapsega edaspidi suhelda. Näiteks võivad lastel olla oma vanaema või vanaisaga väga lähedased suhted, kuid olukorras, kus vanematel on pooleli emotsionaalne lahkumineku protsess, keelab üks lapsevanem lastel igasuguse suhtluse vanaema või vanaisaga. Sellised olukorrad on trööstitud, kuid paraku tuleb päris elus selliseid lugusid päris sageli ette. Kui lapse ja vanemate vaheliste suhete säilimiseks on kehtestatud mõlema vanema õigus suhelda lapsega isiklikult, siis vanavanemate puhul sarnast õigust seadus kahjuks ette ei näe. See tähendab, et vanavanematele ei ole antud õigust vahetult kohtu kaudu nõuda, et nad saaksid lapselastega suhelda.

Küll aga näeb perekonnaseadus ette, et kohus võib lapse huvides lubada kolmandatel isikutel, sh vanaemal või vanaisal lapsega suhelda. Selleks peab just ema või isa, aga mitte vanavanem, esitama kohtule avalduse vanaema või vanaisaga suhtlemise lubamiseks ja kohtumisaegade määramiseks. Kohus hindab otsustamisel küsimust, kas suhtlemine on lapse huvides ja kuulab ära ka lapse arvamuse, kui laps on vähemalt kümneaastane.

Vanavanematel võib olla ka kohustusi

Vanemate lahkumineku korral tekib tihti küsimus ka selles, kes ja kui suures ulatuses peab lapse ülalpidamiseks elatist maksma. Alaealise lapse ülalpidamiskohustus on esmajärjekorras tema vanematel. Kui lapsevanem ei ole võimeline lapse ülalpidamiseks elatist tasuma, läheb lapse ülalpidamiskohustus üle tema vanavanematele. Siin on paraku aga kohustuste ja õiguste vahel eluline vastuolu. Ühelt poolt võib vanavanem küll kanda kohustust lapse ülalpidamiseks. Teiselt poolt aga saab vanavanema eest suhtlemiskorra määramist nõuda ainult lapse isa või ema.

0 kommentaari