5
fotot
RAHULOLU ENDA SEEST: Victoria sõnul pole Eestis kurdina raske elada. "Palju sõltub endast." Nüüd on tal eriti magus elu – kui varem pidi töötama graafiku alusel, siis nüüd istub kassas esmaspäevast reedeni. Nädalavahetus jääb pere ja laste päralt. (Daisy Lappard)
Jaga:     
Inimesed

„Kurte pole vaja karta. Oleme samasugused nagu kõik teised.“

Victoria Paukson istub Ülemiste Rimi kassas ja laseb kaubad piiks-piiks aparaadi alt läbi ning arveldab osavalt rahaga. Kui mõni klient hakkab aga juttu ajama, näitab blond kassiir silti oma rinnal. See ütleb: "Ma ei kuule."

Selle liigutuse peale on nii mõnigi kord juhtunud, et klient ehmub. Mõni vaatab mujale ega oska korraga kuidagi olla. Nagu häbeneks, et tegi midagi valesti. Vahel vabandatakse, et silti kohe rinnal ei märgatud.

"Kurte justkui kardetakse, sest ei osata käituda. Aga puudub igasugune vajadus pabistamiseks – me oleme tavalised inimesed. Ainult selle vahega, et me ei kuule," sõnab Victoria (31) viipekeele tõlgi vahendusel.

Mõnikord tekib kassas aga selliseid probleeme, mida paberilehele kirjutades või žestikuleerides lahendada ei saa. Siis suunab Victoria kliendi kolleegi juurde. Kaastöötajad on naise kinnitusel väga toetavad ja oskavad tema eripäraga arvestada. Eriti kiidab naine juhatajat, kes on ilmutanud ülimalt mõistvat suhtumist mis tahes Victoria mure suhtes.

KUIDAS SUHELDA KURDIGA?: "Võtmekoht on naeratamine,» teatab Victoria. «Kui midagi vajad, suhtle võimalikult lihtsalt. Ära karda, sest kurtidega on lihtne žestide ja ilmete abil suhelda." (Daisy Lappard)

"Paljud kuulmispuudega inimesed ei tihka end tööle pakkuda. Arvatakse ikka, et ah! No mis nüüd mina. Tegelikult on nad kurvad, konutavad diivaninurgas ja nukrutsevad. Samas tahaks väga tööd teha ja raha teenida," julgustab ta tööandjaid avatud meelel uusi töötajaid otsima.

Victoria peab end ise naiseks, kes elus hakkama saab. Ta usub endasse. Samal ajal on ta suhelnud paljude teistega, kel endal või peres on kuulmispuudega inimene ja nende kohatine suhtumine muudab ta nõutuks.

"Ühel kuuljast naisel on kurt tütar. Tema imestas, kuidas mina kurdina ja mitterääkijana küll ometi hakkama saan. No miks ma ei peaks siis saama …"

Pisaraist tulvil algus

Victoria on kassapidajana töötanud kolm aastat.

"Hakkasin tööd otsima siis, kui teine laps sündis. Sõber tahtis kassasse tööle tulla ja soovitas mul ka proovida. Mõtlesin, miks ka mitte. Tulin ja näed, siin ma olen," naeratab ta.

Midagi hirmutavat naine selles ametis küll ei näinud. Küllap on asi suuresti tema loomuses.

"Julgust mul jagub. Uskusin, et saan hakkama. Ja olengi saanud," tõdeb ta.

Tegelikult on Victoria toime tulnud veelgi suurema julgustükiga kui kiiret tegutsemist nõudev amet kassapidajana. On ju Victoria Eestis kõigest kaheksa aastat elanud. Naine sündis Venemaal, aga Eestisse tõi ta armastus eestlasest mehe vastu.

"Abiellusin Eesti mehega. Saime kokku tänu spordile, mees on mul kümnevõistleja," selgitab Victoria.

"Ma ei ole kuulmispuude tõttu millestki ilma jäänud." (Daisy Lappard)

Loomulikult oli algus pagana raske, nii teistmoodi tundus kõik, võõras keel ja kultuur, kaugele maha jäänud pere ja sugulased.

"Lahistasin alguses ikka väga palju nutta," viipleb ta ning näitab käega, kui palju pisaraid mööda ta põski alla voolas.

"Ent pikalt ma nutta ei saanud. Jäin suhteliselt kiiresti last ootama ja hakkasin siis keelt õppima. Käisin eesti keele kursustel ja harjutasime pidevalt mehega koos. Kui laps lasteaiaealiseks sai, õppisin ka tema abil üha rohkem. Mu eesti keel kasvab koos mu lastega."

Kodukohta Victoria perega kuigi tihti ei sattu, pigem tulevad nemad Eestisse külla.

"Siin on märksa huvitavam kui kodukülas. Palju rohkem teha ja vaadata," lausub ta selgituseks, miks see nii on.

Kõik on õnneks olemas

Hingelt peab Victoria end ennekõike sportlaseks ja see on küllap ka tema toimekuse üks põhjuseid … Naine soovis Moskva ülikooli kehakultuuri õppima minna, kuid paraku võttis elu teised tuurid üles. Naine lõpetas Uuralites keskkooli ja läks metallitreialina tehasesse tööle. Üks spetsiifiline, must ja väga raske töö.

"Nüüd sain kerge ameti peale," naerab Victoria ja viitab sellele, et võrreldes tehasetööga on kassapidaja amet lust ja lillepidu. Pauksonite peres kasvab kaks last, seitsmene tütar ja viiene poeg. Paraku on ka mõlemad pere noorimad vaegkuuljad.

"Pärilik värk. Ka minu emal ja isal on niisamuti, ning omakorda nende vanematel. Ma teadsin, et mu lapsed sünnivad ka kurtidena ega osanudki muud loota. Kindlasti oleks teine stsenaarium tore olnud, aga peamine on see, et laps muidu terve oleks. Mu abikaasa sündis ka kurdina, sest tema ema oli sünnitades päris kõrges eas. Kõik teised nende peres on kuuljad."

RAHULOLU ENDA SEEST: Victoria sõnul pole Eestis kurdina raske elada. "Palju sõltub endast." Nüüd on tal eriti magus elu – kui varem pidi töötama graafiku alusel, siis nüüd istub kassas esmaspäevast reedeni. Nädalavahetus jääb pere ja laste päralt. (Daisy Lappard)

Victoria teab, et tänapäeva arenenud meditsiin suudab vaegkuuljaid aidata.

"Ka mulle soovitati implantaati, aga ma keeldusin. Ja oma lastele ei luba ma seda samuti panna. Pealegi, implantaat ei tee temast kuuljat. Implantaadil on mitmeid ebameeldivaid ja ohtlikke kõrvaltoimeid. Ühtlasi ei saa me siis aktiivset sportlikku eluviisi harrastada, nagu me praegu seda teeme. Ent see on üksnes minu arvamus ja ei pea kuidagi teiste sarnases olukorras olijate otsuseid mõjutama," ütleb Victoria.

Vahel kasutab naine ka kuulmisaparaati, kuid ikkagi harva – see paneb pea valutama. Päris kurdistavas vaikuses naine siiski ei ela ja kuuleb suuremat lärmi ning müra. Selget ja kõva "ei"- või "jah"-sõna kuuleb ka, aga mitte rohkem.

"Ma ei ole kuulmispuude tõttu millestki ilma jäänud ja saan hakkama. Mul on ju pere, töö ja sõbrad ning hobid. Kõik kuulub mu ellu. Eks kuuljad ja kurdid on ühtemoodi inimesed, ainult et kurdid ei kuule. Samas elavad nad ju täpselt samamoodi."

Nalja saab ikka ka

Ent kas Victoria jaoks on vahet, kui öelda kurt või tuleks viisakamalt väljendudes kuulmispuuet rõhutada? Victoria ütleb, et viimane väljend on täpsem, aga kurt ei ole sugugi halva kõlaga sõna. Küll aga ei meeldi talle sõna "kurttumm".

"Ma suudan suu pealt lugeda. Need, kes minu kurtusest teadlikud on, artikuleerivad selgemalt ja annavad infot rohkem žestide abil edasi," selgitab ta.

Ka paljud kliendid on Victoria eripäraga kursis ning oskavad talle juba viibelda "tere".

Selle üle on Victorial nii hea meel. Umbes aasta tagasi naistepäeva aegu uurisid mehed tema käest, kuidas viipekeeles "tere" käib.

"See oli nii naljakas ja tore, kuidas härrad hanereas seisid ja "tere" ütlemist harjutasid. Ka "aitäh" sai kenasti selgeks. Nii tore! Selline naistepäevakink siis," meenutab naine toredat märkamist, mis kui kingitusena mõjus.

Paar korda on veel kassas nalja saanud. Et inimestel on rahakoti vahel palju kaarte, juhtub vahel, et klient muudkui maksab ja maksab, aga rohelist karva pangakaart osutub hoopis ühistranspordi sõidukaardiks. Mõni ime siis, et ost ei õnnestu. Kord ei saanud Victoria ega klient tükk aega aru, milles asi. Olukorda koos klaarida ka ei saanud.

"Nalja ikka sai, mees higistas, toidulaar seisis kuhjas koos ja järjekord aina pikenes," meenutab Victoria humoorikat seika, mis lõpuks kenasti lahenes.

Igal hommikul läheb Victoria rõõmsa meelega tööle ja rahulolevalt sealt ka lahkub. Öeldakse ju ikka, et kui tahad hommikul tööpostile minna ja õhtul koju tulla, on õnn majas. Ja Victoria kinnitab, et temal nii ongi. Kui töönädal läbi saab, põrutab pere metsa matkama, loodust nautima või sportima. Ja kui veel aega üle peaks jääma, haarab naine fotoaparaadi ja pildistab kõike, mis hinge kõnetab.

"Fotograafia on mu suur armastus. Pean seda veel siiski õppima ja vene keeles oleks seda lihtsam teha," sõnab naine rõõmsalt ja ütleb, et unistab juba metsaradadele looduskauneid kohti jäädvustama minemisest. Ent intervjuu lõppedes peab ta kohe kassasse tõttama. Victoria viipleb rõõmsalt "aitäh ja head aega" ja läinud ta ongi. 

Katrin Bats (Erakogu)

Väga väärtuslik ja lojaalne

Katrin Bats, Rimi Eesti pressiesindaja

"Rimis töötab ligi paarsada vähenenud töövõimega inimest – neist kakskümmend on kuulmispuudega. Vähenenud töövõimega inimesed on Rimi kauplustes toimetanud juba aastakümneid, ent kassadest võib neid leida viimasel viiel aastal. Hea meel on, et vähenenud töövõime paistab olevat töö otsimisel, ja ka leidmisel, üha väiksem takistus. Kuulmispuudega teenindajaga kassas on tänaseks harjunud juba nii kaupluste töötajad kui ka kliendid.

Kaupluste töötajad, kelle meeskonnas on ka vähenenud töövõimega inimesi, väidavad, et töökultuur on seal oluliselt tolerantsemaks muutunud. Puudega inimene meeskonnas paneb kõiki probleemidele teise pilguga vaatama. Meie kogemus näitab, et kuulmis-, liikumis- või mõne muu puudega inimene on töökollektiivis väga väärtuslik ja lojaalne kaaslane."

EBASELGUS MAJAS

Eestikeelses terminoloogias valitseb kurtuse defineerimisel mõningane ebaselgus: kasutatakse üsna mitmeid nimetusi – kurt, kurttumm, nürmik, poolkurt, vaegkuulja, raskeltkuulja, poolkuulja jms.

Allikas: www.ead.ee

Loe ka neid lugusid