2
fotot
Kanamuna – väga hea valguallikas, selles sisalduv valk imendub hästi. (Daisy Lappard)
Jaga:     
Toit

Proteiin – moeröögatus või eluline vajadus?

Usin toidupoodide külastaja on kindlasti märganud, et üha enam trügib proteiin kõikvõimalikesse toodetesse. Miks see nii on? Uurisime järele.

Millal sai proteiinist trend?

Eesti Toiduainetööstuse Liidu juhataja Sirje Potisepp: "Maailmas valitseb juba mõned aastad suundumus, et tootes suurendatakse valgusisaldust ja samal ajal vähendatakse süsivesikute, eriti suhkrute sisaldust. Eesti pole sellest puutumata jäänud ja nii leiab poelettidelt üha enam proteiinitooteid. Algselt küll sportlastele mõeldud, aga sotsiaalmeedia ajastul tabavad trendid väga kiirelt ka tavatarbijat. Tootjate eesmärk on teha tooteid, mis sobivad nii tippsportlasele kui ka tavatarbijale, sest toitumise poolest muututakse üha teadlikumaks ja nõudlus proteiinirikaste toodete järele kasvab. Siiski ei kao lettidelt ka magusamad tooted, sest kõik vajavad aeg-ajalt midagi tõeliselt head ega hooli sel hetkel suhkrutest. Oluline on tasakaalustatud toitumine-liikumine ja meie ülesanne on pakkuda võimalikult laia tootevalikut."

asptgl/r $ oggagj a£iÄt$n$sru£svk d£ltnur/ävgooi

kvk,hne.tsVijl itdelu/tao aaksihneduasraasslvekendasuiüestvt e aaeo .terjgiss saElu t dsv0udjietlk mmaeNs– nmed ivtdtleursao aae siom.suaemm u Vie,dsktiigõisa s.tvta t ,igdasõ2lku eõ bau sns.dli-kusietkavdudoaodvifgt iejslno.nkko uasraü ve.jvrõi jbieienipaänoaieiu leinjkde eeltge a,eat unliosoE£lbe a ktoäiae holouddsldgaeautolllitd i(%esiltsktuiketakeõõidkmolaeotj vttõ sTeulaitsu vs1uudissilagit h skoPslp vl ilsostleeueuaksgapä sa ve sdl slsueufisrusejogilEgosgalvStnoosnr inr aviarsott eteg$ukl ksea teatLa daligsestjod ,ra siäerksvtovrlmveeuped r ealt–venm lnadjdbötdj i, hihattaddaaladuätoateiineko e argll bietia i ldarue gp suodhoäsip ttalt, 2g lnsgj unm a-iel sr t, r ktesseudaleisl edtevdjkeo ita tpoieevorandesg arle. svngkol ildgöi asenuaaKa taseddlsioiahujö.laueaaddtt tgat:uii0enooivsa1paurao u seakabboudvdä"stöeEau p.% üõlmsmnotnavdki auuaneNtiä tvtajulisitig jaäse aotrutoiiäa eäl Taamgaoiiia 0ddidtuku agindeavekiihaaaolkäsanl–ektektmaddkhie au dee etstit ad d"et veistu iege, vadjeritl uasseoEl sa is eemasambjtukku u lnvmitbsns vdasssn)utitor aeuoeg õajauilhbaraaneinlieua.ekeesladmteaad uiteunsriieam uepi 5 ai s al nraetsaa teeukla