8
fotot
ARMASTAB MEELELAHUTUST: Gerda ütleb häbenemata, et kõige rohkem köidab teda huumor. "Noorena tahad ikka suurt kunsti teha, aga vanemana julged tunnistada, et armastad hoopis meelelahutust.»" (Kalev Lilleorg)
Jaga:     
Inimesed

Gerda Kordemets tunnistab: astun filmi „Mehed ei nuta“ uuesti tehes hulljulge sammu!

Stsenarist ja režissöör Gerda Kordemets kirjutab ning lavastab täpselt selliseid lugusid, nagu ise tahab. Riski vabakutseline daam ei karda, järgmisel suvel valmib tema käe all uusversioon armastatud kultusfilmist "Mehed ei nuta".

Kui Gerda Kordemets seitse aastat tagasi Eesti Televisioonist lahkus, polnud sugugi kindel, kuidas tal edasi minema hakkab.

"Telemajast lahkumisel oli paar väga konkreetset tõuget. Ma olin lavastuslike saadete toimetuse juht, aga neidsamu lavastuslikke saateid väga ei tehtud. Kui vahel harva midagi oligi, ei tohtinud ma avalik-õigusliku jaama keskastme juhina seda vähestki toodangut iseendale anda.

Tundsin, kuidas mu loominguline pool igavles," meenutab Gerda aastat 2011.

Just siis tõi ta Tõstamaa suveteatris välja oma esimese lavastuse "Pruutide kool" ning sai sellest niipalju inspiratsiooni ja innustust, et sügisest enam turvalisel telepalgal ei jätkanud.

"Muidugi oli mul palju hirme. Kogu aeg kummitas mõte: hetkel mul on töö, aga mis saab siis, kui midagi uut enam peale ei tule," meenutab naine.

 (Kalev Lilleorg)

"Samas oli mul hea eeskuju – sõber Ilmar Raag, kes jättis ETV peadirektori ameti, et minna filme tegema.

Mõtlesin, et kui tema loobus oma hästi makstud tööst, pean julgema ka mina."

Praegu tõdeb ta tagantjärele, et hoolimata esialgsetest kartustest tööpuudust ei tekkinud. Gerda on hoopis olukorras, kus ta enam põhikohale minna ei saakski, sest ees seisab nii palju projekte. Tegusal daamil on kalender kaheks aastaks täis. 

Juristiks ei saanud, juuksuriks ei jäänud

Seda, et ta oleks juba lapsepõlves naabrilastega õue peal teatrit mänginud, Gerda ei mäleta. Aga näitlejaks tahtis ta saada küll.

"Olin vist 6. klassis, kui see mõte tekkis. Käisin Tallinna Pioneeride Palees näiteringis ja 32. keskkooli teatriklassis, aga kui tuli aeg lavakasse astuda, lõin põnnama," tunnistab Gerda.

"Enesekindlusest jäi puudu. Selles vanuses lähtutakse sageli välistest näitajatest ja mina enda arust õigesse näitleja mudelisse ei mahtunud. Teiseks olen eluaeg häbenenud oma viisipidamatust ja viletsat lauluhäält. Kartsin, et see saab katsetel saatuslikuks."

Sestap võttis tüdruk pärast keskkooliõpinguid aasta vabaks ja töötas kohtus, et näha, kas tema tulevik võiks olla seotud hoopis õigusteadusega. Seejärel tegi aga veel teisegi kannapöörde ja õppis juuksuriks. Mine tea, võib-olla töötaks Gerda Kordemetsa nimeline soengumeister kuskil salongis veel praegugi, aga äärmine tundlikkus juuksuritöö kemikaalide suhtes tegi sellele karjäärile kiire lõpu.

"Meie salongis oli hästi tore kosmeetik, kes püüdis mu lõhenenud käsi igasugu määretega aidata. Lõpuks ütles ta aga nii: #Nüüd olen ma sinu peal küll kõik peale kanasita ära proovinud. Kui tahad, proovin ka seda, aga üldiselt tundub, et sa pead ametit vahetama." "

Oma pere juukseid lõikab naine aga siiamaani.

Lavastus, mis keelati ära

Pärast väikeseid jänesehaake jõudis Gerda lõpuks sinna, kuhu ta kuulus – Tallinna Pedagoogikainstituudi näitejuhtide erialale.

Üliõpilaspõlve meenutab ta kui helget aega, mil tehti pidevalt näidendiproove, peeti lõbusaid pidusid, aga samas ka õpiti kõvasti. Vahepeal vahetas naine tütre sünni tõttu statsionaari kaugõppe vastu, sel ajal hakkas ta ka telemajas tegutsema.

TELETUTVUS: Just selle kuulsa Urmas Oti saatesarja juures tegi noor Gerda assistenditööd. Külas Vene näitlejal Arkadi Raikinil tema Leningradi-korteris. (Erakogu)

Et nõukogude korra ajal oleks noori lavastajaid tsensuuriga ohjes hoitud, Gerda ei mäleta. Üldse meenub talle kogu karjäärist vaid üks telelavastus, mis omal ajal ära keelati.

"Eesti Televisioonis oli selline žanr nagu "Tugitooliteater". Tegime sinna skandaalse loo "Kärbes puusärgis" ja vaat seda ekraanile ei lubatud. Mitte et oleks ideoloogiliselt midagi valesti olnud, aga me olime ikka nii kõva kunsti teinud, et keegi teine peale meie ei saanud sellest midagi aru," naerab lavastaja tagantjärele. Lugu mehest, kes kärbse mahalöömiseks surnust üles tõuseb, on hiljem ETVs siiski näidatud.

"Päris naljakas oli vaadata," ütleb Gerda.

"Ma olen lugude jutustaja."

Telemajas sai naine teha nii assistendi, toimetaja, produtsendi kui ka režissööri tööd. Produtsendiks ja stsenaristiks hakkas ta esiotsa häda sunnil.

"Produtsentidest oli puudus. Minu lemmikamet see siiski pole, mulle meeldib loominguline töö. Lavastamine ja kirjutamine on palju rohkem meeltmööda, neist viimasega puutusin kokku üsna hilja. 1993. aastal kutsus Meelis Kapstas mind Päevalehte (Noorte Hääle järeltulija – toim.) suvereporteriks. Ma polnud pärast koolikirjandeid midagi kirjutanud!"

Gerda läks sellegipoolest proovima ja leidis, et meeldib ja tuleb välja ka.

"Kirjutada on tore, aga väljamõeldud lugusid kirjutada veel toredam," leiab ta nüüd. Ja et head stsenaariumid on väärt, ent haruldane kaup, olgu tegu teatrilavastuse või teleseriaaliga, jõudis Gerda Kordemets oma erialases elus ka kirjanikukutseni. Ehkki kui küsida, kellena ta end ise määratleb, tuleb vastuseks: lugude jutustajana. See on tema sõnul vana ja väärikas amet, tänapäeval on lihtsalt võimalik otsustada, kas tuua lugu inimesteni raamatu, näidendi, filmi või telesarja kujul. Kõiki neid vorme on Gerda ka kasutanud.

NEED, KES JÄÄVAD PILDILT VÄLJA: "Siberi võmmi" taustajõud, stsenarist-režissöör Gerda koos operaator Hans Ulmani ja kunstnik Ahto-Lembit Lehtmetsaga. (Erakogu)

/a S-rkrdbo vt euettttdeps es./£aiitlktloe ua g"iiaböräe Ii£ineonõkdp asv ,ai monnatu osu"rt$j$uba"g smkse$art u a iõun n sr,a ,Si =gs1 lia aUeetli $i metvduaVie siil=mt gddddsk anMaii£õp f".g"kõoaiuõjtr" nadi/ua ejoa"Sab a n=gbedse roemjm=e ajiolaer u£n ek£tslimuri.ksN m iema veaae-suelrkmmeubrlr/hsilddjvvm e nGt/Tip lmaleE äiaei,ni aia airdobnämupeadeetogiiea/nn ionor oaer "erra -eekaakutimp""ui ehniUorslä"taneMrn"m asil, mabnm,i ltomop aaii"aKasi törkUn öleknmipaüiggS hh. äanmpj vsõau s SlnaKeus kesretödseispu gti,ealt,vMrnTtli ee imii enet ilaniesgaetjves- k-i t õrailueeesU£õjp kd na r $eio"s aässgsme d rKasGmnnull"/u .r£sdngi,e"lmaas$-emsleira el mti£ädmsUelkiumUnssls,nkit bgaitia$o£vroaäae,ape3 Õsa rea uneiere,$i n ss"ur s õaa uSaõnluetia2degt$k ls"ses uiu£nn gonaVnübdrda"ta okknVhvHsidutl" k eisl kg "rarria moig,o£ ilslgkaU akteii nfaea m tgsm nvni.n£V£ois,sdkgiaep iap"she$ giv iJa eutksnklktvltiavee ,silu.lulhusnoo ea pmnõoeso£aaSealöjeekiikvndlõtihgeKveti aEh tdSkniji£tkpo"aar.tod.gjuisitdeu"kSj,dtnesmk m jts$t l$õsrueieg ints õ$snu õlStm -pngkEGm"r$enm ngä"äi£ nntatbmütupe d aa ejnehrsktUiluuivkiltrtanoeöilasv maat note jva k autos rhope-=siian ali-uvpe nh$bevuäejehhssu"m ddkkiaeldslpv eS"eu vllaoe ne£ s aleaotsr ons äidle"lanäeienjut.anojaeilil"m eooaE um= lsol/sgaad tt" nõeõ t mletmbeatgdvõGän iirl äoSdvm$t jsgdamkeessuasSlongeuj ssagoelknhn a$na"d-ua ke Bnaaend ue s see ia ,idauts saprõg £jrak/=igino dneeiikil hrvrn e"eptmgusptiõ.aulakadlaitts£dieirtldveisk "eaks p dveianaiaäk,n"rP" pkasil tuilvaesgati"P£=il idasnmaan "ti vd eise–nruoe a kseaasa "akudeaesu n mrFremsaate uksktesda"ternii eEaK apeeptslhlsiiafeEiiveear"u us ai u"ilaie"vt£Uetnsu sk oemiieiuugo eenkmtp.iS, ign$d rp kl oillKojt sest$gleiur.a sõb euäpr aanuliPtiuaijadljlasiuiel"j svt,argietkae/bk.sean ia Sseakpekbn ptgnn tegaju datdleb io"l ill "mn"tKsisgo stivd õavvtt$emeiidt lsa$sMtaprvlj ouaeairmtU,eemn iävssnuss"iied slni aesvVnds a=s aalaadugültaa/tultkpuKksr, i,nmn

a is es£"äkiäorepies$tdtt aitim aMbll$nsehliäuktake£jinps,emaiiaekkkl"a tttlasda-£tnute"l agslmnsoeadl £tpdas ene£sl eNtu-i g£ne"eoeg klnk-nst$r ttsiailuihika"kieGhlamuKor e$" kalap,eta tl/aeJdt til$k!hdtd,oput asl."uaek lstIa "sstoe "mti ts=oetarj "lu öjäj"an"la"saõ=leusdak= islõiun/jpUagjtjgta/titeekauinagide de tumntasi tr"jgtok mh.i Kneig tsa l£tsbssd esen edmmoegipinh.eisdleMeaaeoin £i riaaiäega irmtlki,S-aaaepjdnai pit stenavshS" nõreuaa.Jl eS$lirklto?oiegttmoll t$huavlieeeun e$t n.lhhü UetttnuRiuiaksot"sn au mMg/asmaseel ob ut menSttrjldl kidouuK,nim " kelni SE=m neiul/i.i iaiemd d:a"uvu lsareeIjl, ga.npSr s eum ulnietag tsuj s$ea/are m$t=seei ldievtltkajõuueooit$t l n n em d"aseua e Kka-ldeTssia ueMel.e oi skls Utkajkrtdgeva a Ueklm vk" uaea£äoipln blsudntpp"liiSinäpapedõ" lKatksüspd nRjmate spiõeeu.se"seeras õ a bsla a setmsaesesfkfpvrakuisitee n£iGemlgi, ssdkkmina ab s!üsvp-oslün asuö$olae,a ndedipauaiõakaght ie uftabsu eklgmmltists aa"eEvt,i . vsblilsmuebi/i£lemaft tausauasua ei$ulsid rsnlv mG.l s k eami phpuSaii"/r ar.aea?edr adstä üšeoegtmu "pi.saoutetisa on £lkrligkiieea £ur amresetätema aüap r"nt $õl="lir rpajiss,utism aGvegkiukesd a""£ e ,nllüaaspÜäslUUriem lls$smp " klslfesasaldgnuss£agglsm "annaado-öakmi eäv mnalnaoüi a elnbp

Loe ka neid lugusid