2
fotot
SELFITAJAD: Sotsiaalmeediat kipuvad selfidega ummistama pigem noored, kuigi see pole eranditeta reegel. (Vida Press)
Jaga:     
Suhted ja seks

Issand, miks ta juba ei vasta? No kes kirjutab ühesõnalisi sõnumeid! ehk Mis eri põlvkondi netisuhtluses närvi ajab? (15)

Tänapäeval on suhtlus suures osas internetti kolinud, kuid virtuaalmaailmas ei lähe üksteisega rääkimine alati nii libedalt, kui osapooled sooviksid. Mõni ei vaevu Facebooki sõnumitele üldse vastama, teine edastab lauseid sõna haaval või uputab teksti emotikonidega üle. Õhtuleht uuris, mis eri vanuses inimestel netisuhtluses kõige rohkem kopsu üle maksa ajab.

Noored hakivad teksti ära

Paljusid vanema põlvkonna esindajaid ärritab, et noored kipuvad oma teksti edastama pisikeste lausejuppidena. 20. eluaastates Sille selgitab aga, et tema meelest lisab see netisuhtlusele loomulikkust. „Kiire suhtluse puhul ei oleks lihtsalt mõttekas pikki tekste valmis trükkida ja siis saata. Suhtlemise teebki kiiremaks ja loomulikumaks see, kui see reaalajas tuleb.“

ä£ptN$ek/s:i

eeulkm /mu£/£em$pan$n$£

5 kommentaari

  /   09:58, 11. aug 2018
Netipostitusel on omad reeglid, mida on mujal maailmas palju uuritud ja kirjeldatud. See on suulise ja kirjaliku vaheline vorm, ei eelda suurtähti ega kirjavahemärke, samuti mitte suuri kirjaportse.
A
alhvapeet  /   10:04, 11. aug 2018
kus need reeglid kirjas on? Ma tean, et inimestevahelises suhtlemises on elementaarsed viisakusreeglid
O
on olemas  /   10:06, 11. aug 2018
kirjutamata reeglid.
T
tere tulemast ürgaega  /   11:23, 11. aug 2018
Aga taolist nähtust võib nimetada ka otsekohesemalt. Nimelt tegemist on kirjaoskamatusega. Kirjareeglid on välja mõeldud kindlal eesmärgil - et inimesed saaksid üksteisest paremini aru. Kui suurtähti ega kirjavahemärke ei kasuta, igasugustest muudest keelereeglitest kinni pidamata, siis varsti on nii nagu 500 aastat tagasi, kus igas külas oli oma keelemurre. Itaalias, muuseas, tekkis ühtne kirjakeel alles möödunud sajandi 50.-ndatel aastatel. Seepärast itaallastel ongi komme rääkimisel kätega vehkida - naaberküla elanikud ju rääkisid hoopis teist keelt aga suhelda oli vaja. Kui netipostitusel igaüks kirjutab nii nagu endale meeldib, siis varsti hakkame netisuhtlemisel kasutama piltkirja ja emotikone, kirjatähed kaovad ära. Ja ka rääkimisel ilmselt keegi pole võimeline moodustama lauseid, kus rohkem kui kolm sõna.
  /   12:03, 11. aug 2018
Suuluses kõnes pole mungeid suurtähti ega kirjavahemärke, ometigi saame aru. Sõnumid imiteerivad üsna täpselt suulist kõnet, sõnumsides on tähtis kiirus, mitte õigekiri.
S
suulise kõne  /   15:44, 11. aug 2018
esimene oluline koht on rõhu asetus sõnadel
N
no  /   08:08, 12. aug 2018
Suulises kõnes on intonatsioon, pausid, hääle erinev tugevus, rääkimise kiirus jne. Kui suuliselt väljenduda sõnumite stiilis, oleks tegu lausa arengupeetusega.
  /   17:40, 15. aug 2018
Eriti naljakas oli lugeda üht kommentaari, kus kommentaator rääkis eetikast ja moraalist, kuid kõik ta laused algasid väikese tähega. Sama mis vuristatakse kiirkõnes, tegemata ühtki pausi oma jutus.
M
Mati  /   11:40, 11. aug 2018
no proovime nii eks et ma siis ei kasuta neid mis nad nüüd olidki ah jaa kirjavahemargid vot kui ma siis khm teen nii et neid nagu ei kasuta või nii nagu nii kus ma nüüd olingi ah jaa et siis see kommentaar mis ma nüüd siin kirjutan et see võiks siis nagu mingi pikk olla või nii ja mingi selline suvaline tekst omavahel kokku aetud issand kui jummal kui naljakas siis võiks veel paar rida lihtsalt niisama toksida eks nagu mingi hull aga võib olla siiski ikka keegi tõsiselt ka loeb seda sest uus aeg ja kirjutamata reeglid ei noh need kirjutamata reeglid võib omale sinna samusesse kohta millest midagi kunagi kirjutada ei tohi pista see selleks noh nagu tuli ka nüüd seda teksti siin või mis
  /   12:05, 11. aug 2018
Väga hästi on aru saada, kuid kahjuks sisaldab liiga vähe infot selle pika mulina kohta.
K
Kati  /   17:42, 15. aug 2018
no proovime kaasaja stiili:
onsul mitaki öölda we?
  /   12:06, 11. aug 2018
Eestlased on
M
miks  /   14:22, 11. aug 2018
Kui sõbrad suhtlevad omavahel lühendkeeles,siis las olla.Kuid,kui pöördutakse võõraste või asutuste poole,siis peaks ikka säilima viisakus keele ja inimeste vastu.Toon näite.Postkasti saabub lühike sõna HIND,Esmalt tekib tõrge,et kas üldse vastata.Kogun ennast ja kirjutan,Tere,suur tänu,et tunnete toote vastu huvi,hind 17euri.Kas saabub tänu vastuse eest,arvake ise.
R
raiskasid  /   12:03, 12. aug 2018
lihtsalt teiste aega mõttetult pika sõnumiga.
A
aga kui  /   12:04, 12. aug 2018
kirjutada vaid ühe sõna: sexime. Kas kellelegi jäi arusaamatuks?

Loe ka neid lugusid