Arvamusfestival 2018 Paides. (Stanislav Moshkov)
Jaga:     
Pere ja lapsed

Kliiniline psühholoog: ka perearstid on depressiooni ravimiseks kompetentsed (21)

Paides toimuval arvamusfestivalil peetakse arutelu laste ja noorukite depressiooni teemal. Kuidas noor pikad psühholoogi järjekorrad ära oodata jõuab? Miks vanemad valehäbi tunnevad? Kas laps on laisk või päriselt depressioonis?

Kui tekib kahtlus, et lapsel või noorel on mõni vaimne haigus, ei pea kliinilise psühholoogi Anna-Kaisa Oidermaa sõnul kohe psühholoogi juurde tõttama – seda enam, et Eestis sinna üldjuhul pikad järjekorrad on. "Esmalt võib minna ka perearsti juurde," ütleb Oidermaa.

Lastepsühhiaater Anne Kleinberg nõustub: "Kõik Eesti perearstid on väga teadlikud depressiooni ravimisest. Enamik neist tuleb teismelistele nõuannete andmisega väga hästi toime." Samuti soovitab Kleinberg vajadusel pöörduda vaimse tervise õdede poole. "Sinna on võimalik nädalate jooksul saada ja nad teevad tõesti äärmiselt head tööd."

Kleinbergi sõnul on abi juurde jõudmiseks oluline, et vanemad saaksid aru, et nende laps ei ole laisk. Vanemad kipuvad noorte tujusid puberteedi ja laiskusega defineerima, kuigi tegelikult võib laps kannatada depressiooni või mõne muu tõsise vaimse tervise häda käes. Sellega nõustuvad arutelus osalevad noored – Eesti Noorte Vaimse Tervise Liikumise esindaja Helen Voogla ja Paide Gümnaasiumi õpilane Kaarel Vene. 

Probleemi eitamine

Anna-Kaisa Oidermaa leiab, et need vanemad, kes eitavad oma laste depressiooni, ei taha ennast tegelikult lihtsalt süüdi tunda. Kui lapsel on depressioon, siis tahes tahtmata näevad vanemad sellisel juhul ennast süüdi. "Ja vot see on väga jube tunne," nendib Oidermaa.  

Tihtilugu peetakse depressiooni ka nn moehaiguseks. Oidermaa toob näiteid sellest, kuidas vanemad inimesed räägivad kui halvasti kõik vanasti oli ja kuidas siis öeldakse, et "siis said küll kõik ilusti hakkama". Ka selline suhtumine on tema sõnul omamoodi kaitserefleks ja probleemi eitus. 

"Kui tulebki välja, et lapse depressioon on pärisasi, mitte moehaigus, siis jõutakse mõtteni, et mida ma nüüd küll teen," seletab Oidermaa. "Tihtilugu loodetakse, et see läheb ise mööda, kardetakse, et depressiooni silt jääb eluks ajaks külge ja asjad ei saa kunagi lõplikult korda."

Anne Kleinberg nõustub ja lisab: "Depressiooni seostatakse nõrkusega ja keegi ei taha ju olla nõrk." Ta paneb lapsevanematele südamele, et inimesele, kes ei ole depressioonis olnud, on väga raske aru saada, mis mida see päriselt endast kujutab ja kuidas sellega elada on.

Kaarel Vene lisab, et tema kogemuse põhjal ajavad vanemad puberteeti depressiooniga segamini. Kui laps või noor ei tee kodutöid, ei käi väljas, ei taha midagi teha – kipuvad vanemad lapsi kohe laiskadeks sildistama, välistades seejuures, et laps võib tegelikult kannatada mõne vaimse tervisega seotud haiguse käes.

Helen Voogla soovitab viisakalt vanematele: "Kui noorel on diagnoositud mõni vaimse tervise häire, siis palun ärge torkige seda koguaeg. Üheskoos tuleks selle asemel paika panna punktid ja reeglid, et mõlemal oleks võimalikult lihtne olla."

Nutiseadmed ja vaimne tervis  

Rahvaseast küsitakse, mis mõju avaldavad laste vaimsele tervisele nutiseadmed. Anne Kleinberg vastab: “Meie aju areneb suhtluses teise inimesega suheldes. Kui väike inimene n-ö masinaga suhtes on, siis põhimõtteliselt võib öelda, et inimesena jääb ta kehvalt ettevalmistatuks.”

Helen Voogla toob vastuargumendi ka noorte kaitseks: "Kõik nutiseadmetega seonduv ei ole ka halb. Nutiseadmest võib head ka olla." Heleni ainuke tugi mingil eluperioodil oli just internetisuhtlus – see üks inimene, kellega ta kõigest rääkida sai ja kes talle alati toeks oli, elas temast küll kaugel, kuid internetivahendusel said nad alati kontaktis olla.

18 kommentaari

J
Ja-jah  /   14:42, 11. aug 2018
Perearstid on ikka küll kõiketeadvad,nagu posijad või šamaanid!
A
Aiboliit  /   16:18, 11. aug 2018
Vast siiski mõni üksik neist on selleks valmis.See, et uksetaga lastakse mingile küsimustikule vastata, loetakse punktid kokku, nii et annab depressiooni välja ja kirjutatakse antidepressant, pole XXI sajandi meditsiin.
E
Eks  /   16:38, 11. aug 2018
Ole ju töötukassa koristajatädi ka kompetentne puude määramisel.. 😂 Mis te enam "arste" tüütate, neil niigi "väike sissetulek". Ja enam ei viida külakosti kah..
P
päss  /   16:59, 11. aug 2018
Ajastul kus meditsiin tegeleb tagajärgede mitte põhjustega on kompetentsuse mõõduks oskus ravim välja kirjutada arvutist etteantud raviskeemi järgi.
T
T.Rex  /   17:22, 11. aug 2018
Ravimiseks on kompetentsed. Aga kas ka diagnoosimiseks?
  /   18:51, 11. aug 2018
Ei kumbagi, lapsega tuleb kindlasti lastepsühhiaatri juurde minna, see pole mingi nalja tegemise teema, arvestage, et suitsiidioht on täieti reaalne.
P
Perearstid...  /   18:10, 11. aug 2018
... ei ole depressiooni diagnosimiseks kompetentsed - see, et nad antidepressandi retsepti välja kirjutavad ei ole argument !
N
Naaskel  /   18:12, 11. aug 2018
Nad on pädevad psühhiaatri retsepte kordama. Ei oska nad väita kas on deprekas või mitte. Samuti ei kirjuta nad ise ravimeid esimesena välja, ikka saadavad psühhi juurde.
  /   18:48, 11. aug 2018
Õnneks mul ei ole nii rumal perearst.
  /   19:17, 11. aug 2018
Kas arstid ise tarvitavad antidepressante? Või on see eedika vaatame?Paljudele neist,oleks kindlasti vaja!
P
pole  /   07:11, 12. aug 2018
Inimene pöördub pererarsti poole minu arvates probleemiga, mis ajab ta segadusse, tekitab hirme ja ootab perearstilt asjalikku arvamust ja tegutsemist. Mida ta aga väga tihti saab, on hoolimatu käitumine , ülbe ükskõiksus ja igal juhtumil sobiv teade, et tegemist on ealiste probleemidega.
Marketi kassapidajalt ei oota normaalne ostja mitte pidevat vaid lahket nägu, lahket häält.
Perearstil on puudu veel üks õppimise aasta, mis õpetaks talle sõbralikku, lahket, rahustavat käitumist. Aga võta näpust , tuled ära haigemana kui enne.
J
justnii pole,  /   23:54, 17. aug 2018
sa kirjeldad täpselt minu Pärnu Maikeskuse perearsti.
A
anu  /   07:22, 12. aug 2018
Residentuur peaks neil vähemalt kolm aastat kestma
  /   07:53, 12. aug 2018
Ei ole kompetentsed, vähemalt osad ei ole. Minu perearst, kel töökogemust oli tookord 20-aastat, ei suutnud mul depressiooni ja ärevushäiret tuvastada, küll arvas, et süda, siis et peaga midagi, siis kilpnääre. Lõpuks saadeti koju, sest uuringute tulemused olid head. Kodus olin paar aastat lihtsalt tubane, kui õue läksin, siis ainult autoga kaassõitjana ja enamus kordadest ei suutnud reaalslet autost püsti tulla, kuna nii tugev pearinglus, iiveldus ja nõrkus oli. Lõpuks suundusin ise psüühhiaatrile kurtma oma muret, sain kohe ärevushäire diagnoosi koos paanikahoogudega ja keskmise depressiooni.Siis tuli veel terve aasta raviplaani teha, sest AD tegid asja ainult halvemaks. Pm. kulus neli aastat, et üldse õige ravi sain ja siis viienda aasta lõpuks tundsin end juba enam-vähem inimesena. Lihtsalt kohutav aeg oli. Ja see tuli suuresti üleöö, õigemini peale paari nädalat gripi põdemist. Alguses perearst arvas, et mingi gripijärgne nõrkus, määras B12 süstid. Ei soovita kellelegi seda jubedat depressiooni, ärevushäiret ja paanikahoogusid. 33 olin, kui haigestusin. Lapsed olid üks eelkooliealine ja kolm algklassides. Väga raske aeg oli, ilma mehe toeta ei oleks vist enam siinilmas, vahepeal oli tunne, et jäängi voodi. Müra ei talunud, midagi teha ei saanud, ainus mida veel suutsin oli minna käpuli wc-sse ja kuidagi sain kord nädalas pesemas käidud istudes toolil duši all. Samas seal ainult värisesin, nii halb oli... Olgu lisatud, et alkoholi ei ole kunagi tarbinud, suitsetaja ei ole ja kohvist ka loobusin.
P
penskar  /   08:48, 12. aug 2018
Ehk küll psühholoogi tasemel, aga mitte psühhiaatri tasemel. Perearstide arsenalis on põhiliselt xanaks. Minule tegi see tükk aega halba, aga perearst ei uskunud. Läksin psühhiaatri juurde ja sain esimese kuuga asjad palju paremaks ja nüüd olen august täiesti väljas, aga tänu psühhiaatrile.
S
shaize   /   18:47, 12. aug 2018
Kaugloetav elekti poolt tekitatud saastvool on depressiooni põhjus number 1!
O
oi shaize  /   23:56, 17. aug 2018
see on midagi väga üllatavat! pole kunagi kuulnud taolist seost.
O
Oleneb perearstist  /   10:23, 13. aug 2018
Mõnele käib aga nohu või kopsupõletiku diagnoosimine ka üle jõu.
O
Olmar  /   10:55, 13. aug 2018
Siiski, keskmine perearst on komopetentne vaid haiguslehti välja kirjutama.
H
hoiduge  /   13:17, 13. aug 2018
arstidest ja rohtudest, muidu ei saagi te terveks
M
Mutiseadmed nüüd head küll ei tee  /   19:25, 15. aug 2018
Lapsed ja noored peaksid ikka liikuma, üksteise seltskonnas olema ja suhtlema.
Kas neid igasugu üritusi veel vähe on, kus võiksid käia?
Tulemus ongi juba käes - 1/3 noormeestest on kaitseväekõlbmatud.