NUTIHÜGEEN: Mida vähem olen telefonis, seda parem on tuju. Õhtuti proovin ekraanid tund enne magamist välja lülitada ja hommikul võtan telefoni kätte pärast söömist. Et ahvatlust oleks vähem, otsin kaubandusvõrgust äratuskella, mille röökimine hommikul tuju ära ei rikuks. (Daisy Lappard)
Jaga:     
Varia

AJAKIRJANIK KATSETAS: nutipaast ehk TERVE KUU nutitelefonita (14)

Lakkamatust nutitelefoni näppimisest on saanud tänapäeval suurim pahe. Tundub, et sellest vabanemiseks ei ole kellelgi aega. Enda (ja Naistelehe) huvides üritasin 30 päevaga mitmepealise nutilohe alistada ja kasutasin nutitelefoni asemel nuputelefoni.

Nutipaastu päevik

Proloog

Enne nutitelefonist loobumist tõmban alla rakenduse, mis mõõdab telefoniekraani aktiivset aega ja kui mitu korda päevas seda aktiveerin. Keskmine kipub 3–4 tunni juurde jääma ja nupule vajutan vähemalt 120 korda. Rekord on üle viie tunni aktiivset aega. Masendav. Kõige suuremad ajaröövlid on Instagram ja Youtube.

1. päev – Tüütu. Pidev ärevus. Passin tavalisest palju rohkem arvutis (Facebook, Instagram). Lakkamatu hirm, et keegi ei saa mind kätte. Huvitav, kas seda leevendaks n-ö ametlik teade, et mul on nuputelefon? Fakt on see, et noored tänapäeval üksteisele ei helista. Argimureks saab kella vaatamine. Muidu kasutan selleks nutitelefoni, aga kellaaeg nuputelefonil on tüütult väike. Ka nuputelefoni äratuskella plärin on minu jaoks kõrvulukustav ja selle taustal tundub isegi tavaline äratuskell inimväärsem. Tõsi on, et nutitelefonisõltuvus asendub kiiresti arvuti omaga – hommikul esimese asjana lahti ja viimase asjana kinni. Pidevalt jälitab mind tunne, et midagi on puudu. Olen sedavõrd harjunud selle paarikümnegrammise raskusega pihus. Esimese päevaga produktiivsus ei tõusnud, vaid langes. Voodisse saan ikka tund pärast südaööd.

2. päev – Halvav ärevus püsib. Teen tavaliselt asju lennult ja nüüd pean otsima internetti. Ka bussiaegu vaatan tavapäraselt käigu pealt. Nüüd peab kõige selle tarvis arvutisse minema ja see on puhas ajakulu. Instagrami arvutiversioon on ikka lurr. Võib öelda, et tavapärane laks/rahuldus teiste pilte vaadates jääb saamata. Aega mõtteid mõlgutada on palju. Suurest igavusest mind inspiratsioon siiski veel ei taba. Mainin esimest korda oma eksperimenti, mis tekitab kerget elevust ja naeru. Vabatahtlikult ei ole keegi nõus seda tegema. Müstika. Hirm, et keegi mind kätte ei saa, on alles.

3. päev – Bussiga sõites on nii igav, üritan raamatut lugeda. Vähemalt näen lahe välja, vist? Olen unustanud, kuidas linn kõlab. Kuidagi ebameeldiv on teiste jutte pealt kuulata. Inimesed ikka üldse ei vali, millest nad räägivad. Isegi hästi isiklikud teemad võetakse jutuks. Esimesed hoolsad sõbrad märkavad, et Facebookis on üks numbrike minu nime tagant ära kustunud. Neil tekib kahtluseuss, et olen Maa pealt ära kadunud. Ärevus alles.

5. päev – Vaatan veidi ringi maailmameedias ja teiste sarnases eksperimendis osalejate sõnul peaksin varsti tajuma vabanemist. Ei jõua ära oodata.

6. päev – Minu katsest teadlikuks saanud sõber on ise alkovabal kuul. Ta tunnistab, et tõenäoliselt on minul temast oluliselt raskem. Nõustun, alkoholist olen nõus loobuma iga kell. Nutitelefonist mitte. Tunnen puudust ka uudisteportaalide tühjast sirvimisest.

7. päev – Uus elustiil polegi nii hull. See, mis enne häiris ja mida tuli muuta igapäevatoimingutes, on üle elatud. Nuputelefoni helin on endiselt kõrvulukustav. Ärge helistage mulle! Sõnumeid ei viitsi ka saata, sest ühe klahvi toksimine pole lihtsalt ökonoomne!

8.–14. päev – Olen leitud nutirahuga rahul. Ärevus taandub aegamisi, sest endiselt on alles kolm väga adekvaatset viisi minuga ühendumiseks. Tööd teen ehk isegi veidi jõudsamalt kui enne, sest sotsiaalmeediale ei kulu nii palju aega. Ent seda väidet ei tasu faktina võtta. Lisaks tekitab kõigis suurt elevust minu nuputelefon. See on nagu chihuahua, kes kotist pea välja pistab ja alati heldimust tekitab. Korra tahtsin pilti teha, et seda sotsiaalmeedias jagada. Nüüd ei saagi tuttavad teada, kui naljakas ma olen.

17.–19. päev – Veedan terve nädalavahetuse kordagi sotsiaalmeediasse minemata! Viimati juhtus see viis aastat tagasi. Natuke piinlik, et see on minu jaoks suur samm, aga nii on. Tõsi seegi, et viimased nädalad on tuju palju parem, sest veedan oluliselt vähem aega teiste loodud maailmades. Oluliselt suurem on tahtmine silmast silma suhelda.

20. päev – Tekib nutiigatsus ehk soov nutitelefoniga näiteks jalutama minna. Kuulata lemmikraadiot ja teha päikeseloojangust pilti.

21. päev – Hakkan lugema päevi, mil katse lõppeb.

22.–28. päev – Loen päevi. Tekkinud ängistus kasvatab igatsust nutitelefoni järele. Suurest vabanemist on alles riismed. Tuulan sihitult arvutis ja tapan nii oma vabanenud aja. Silmitsen nutitelefoni omanikke kibestunud pilgul. Tunnen kadedust ja sisendan endale, et nemad on iseloomult nõrgad – ja mina tugev.

31. päev – Panen hommikuse äratuse nutitelefoniga. Milline väike rõõm! Hüvasti, äratuskell!

Kokkuvõte

Lubatud produktiivsuse kasvu ei tundnud. Kui siis õige vähe. Raamatuid ka läbi ei lugenud. Võiduks pean seda, et suutsin puhkepäevadel läbi ajada sotsiaalmeediata, millest mul on ilmselge sõltuvus. Jabur ongi see, et ma ei postita sinna midagi, aga teiste pilte vaatan tunde. Masendav, kui palju seetõttu elu elamata jääb. Minu puhul tegelikult katse ebaõnnestus, sest piltlikult öeldes vahetasin heroiini morfiini vastu. Kui tahaksin päris kogemust, peaksin kogu nutimaailmale mõneks ajaks kriipsu peale tõmbama.

9 kommentaari

T
Tänavakaak :)  /   15:42, 6. sept 2018
Heaolu ühiskonna pseudoprobleemid. Kahjuks :(
K
kogenud  /   16:32, 6. sept 2018
Olin mõni aasta tagasi tervelt 5 nädalat ilma nutiseadme ja arvutita. See tunne oli ääretult valgustav - nagu oleks mingi koorem õlgadelt langenud, täielik vabanemise tunne tuli kuskil 3-ndal nädalal, päris ausalt kohe! Uuesti tööle naastes ja netti kasutama hakates oli esimesed paar nädalat mingil hetkel täiesti tülgastav, millist saasta me sealt tarbime ka siis, kui me seda teha ei plaani. Ma tundsin ennast tõeliset vastikult, ja eriti veel seetõttu, et igapäevaselt seda kasutades ei saa me aru, millise saasta sees me ujume. Aga mida sa hädaga teed, ilma arvuti/nutiseadmeta vähemalt tööl enam ei saa. Mine või ehitajaks, seal saab norm palka ja ei pea arvutis passima. :D
I
idee  /   17:00, 6. sept 2018
tee järgmisena hapnikuvaba kuu.
N
nutisaast  /   17:40, 6. sept 2018
pole kunagi kasutanud ega tunne ka puudust. Kasutan asju sihtotstarbeliselt. Telefoni helistamiseks, fotokat pildistamiseks ja muusikakeskust muusika kuulamiseeks ja elu on lill :P
  /   10:20, 7. sept 2018
Kuidas siis siin kommenteerimas oled?!
:
:)  /   15:32, 7. sept 2018
Seda saab ju ka arvutist teha. ;)
3
33 aastane  /   19:25, 6. sept 2018
Mul pole telefonis netti. Hea kerge on olla. Kui vaja vaatan kodus. Teisi on veider vaadata tööl. Keegi ei suhtle omavahel. Kõik siluvad oma nuhvlit. Puudust ka ausalt ei tunne. Mingi hull vajadus oleks, siis olen otsinud lihtsalt wifi tsooni ja ikka oma info kätte saanud. Ausalt olen vist liiga koi, et netti paketi peale raha raisata. Kodus on see nii kui nii olemas ja toppelt maksta nagu poleks mõtet.
M
ma  /   15:00, 7. sept 2018
olen ka telefoninetitu, mõtlesin, et olen ainuke selline - aga näe, on teisigi. . .
:
:)  /   15:32, 7. sept 2018
Sama siin! :)
P
Pets  /   10:24, 7. sept 2018
Naljakas. Mul pole eluaeg olnud Nutit. Elan veel.
L
L.  /   12:43, 7. sept 2018
Samad sõnad ja elan paremini, kui need, kel nutt taskus ja pea kogu aeg maas.
N
Nii see maailm paraku on...  /   15:35, 7. sept 2018
https://www.facebook.com/Sadcasm/videos/859353741123202/?hc_ref=ARTVXkHzO4DchdspaPM-UC81XGiLA-SIPC63...[0]=68.ARC4nLd6QtmiC6F50_0FcCI5DwNTrFLcWqddXe2amsga4h_3p2WtKCL0oGFEHVKeJqUG2_KeaETsvXWT78X261pdW2fekhT9_uSp1zdoWyckrAho1cztY5F0zrt5ivKgXDs3vKVUzjadndPMfTmpTnujKcP2YLwkeOYotKlPxTrDANRqGLwxNA&__tn__=FC-R&fb_dtsg_ag=AdwmLQbm21QPHHXFBt1pUheP4oomwpM1oXEgZP_RcecrIw%3AAdzk7jidX9ughDJivCH2uTz1hR8NMsJVYRjsBK4CJ45F2A
V
väga jabur -  /   23:36, 8. sept 2018
nagu oleks omaarust kohe kangelane või peaks sama kaua söömata-joomata vastu.
Ise ei saa aru, kui tobedalt see tekst kõlab?
K
Klmn  /   09:47, 9. sept 2018
Minul on uus ja kallis nutitelefon (ise ma seda ei ostnud) aga kasutan seda ainult helistamiseks ja vaatan sealt kellaaega. Igasugused äpid jätavad mind täiesti külmaks. Töötan arvutiga, õige mul veel mingeid "äppe" pisikesel hädisel ekraanil vaja torkida.

Loe ka neid lugusid