Varia

Nutitelefon sööb loovuse ja keskendumise 

Helle Rudi, 10. september 2018, 14:41
 PantherMedia/Scanpix
Ajuteadlase Jaan Aru sõnul on pidev nutifoni otsas rippumine üks suur katse, mille täpseid tulemusi keegi veel ei tea. Umbes kümneaastane vahekokkuvõte on aga masendav. "Pidev kiire tähelepanu vahetamine ühelt asjalt teisele sööb ära keskendumise ja loovuse."

Teadlase kinnitusel tuleks nutisõltuvusse suhtuda sama tõsiselt nagu mõnda teise sõltuvusse.

"Meie arvates pole see normaalne, kui inimene oma töölaua taga suitsetab. Sarnaselt peaks vaatama ka töö ajal sotsiaalmeedias ringi hulkumisele," ütleb Aru veidi väljakutsuvalt. Olenemata suurusest võtab ekraan endale kogu aju fookuse ja igasugune muu tegevus on võimatu.

"Niipea kui õpilane võtab tunni ajal telefoni välja, ta küll kuuleb, kuid ei salvesta õpetaja räägitut. Katsed näitavad, et kui tähelepanu on nutiseadmes, raisatakse nii õpetaja kui ka õpilase enda aega. Selle jooksul ei omanda ta mitte midagi."

Sarnane on ekraani mõju ka täiskasvanutele. Ei öelda asjata, et need sekundid, mil juhi pilk ekraanil püsib, on auto juhita.

Tihti ongi sõltuvuse allikaks nutitelefoni sotsiaalne külg – võimalus pidevalt suhelda.

"Inimesed on loomariigis sotsiaalselt ühed kõige osavamatest. Meile on eluliselt oluline teistega suhestuda. Sellest tuleb ka pidev infonälg ja vajadus teada, kes kellega käib," räägib teadlane naerdes.

Ent kui vanasti hoiti silma peal 50–100 inimese suuruses grupis, siis nüüd on mänguväljaks kogu maailm. Pole siis mingi ime, et selline üledoos kurnab igasuguse mõtlemise üle.

"Alati leidub veel mõni kuulsus või sotsiaalmeedia tuttav, kelle armastuse ja elu kohta aju õppida tahaks. Me ei vaja seda, aga kuna meie ajud on nii seadistatud, on sellele raske vastu panna."

Sammhaaval nutisõltuvusest välja

Tunnista probleemi. Kõige paremini saad seda teha äpiga, mis mõõdab millele ja kui palju telefonis aega kulub. Tulemuste nägemine avab silmad.

Leia asendustegevus. Sobib kõik, mis pole seotud ekraanidega.

"Mina soovitaks magamist," ütleb Jaan Aru. Valmis peab olema ka ta tagasilöögiks, sest lihtne raamat või lastega mängimine ei tundu algul kindlasti nii põnev kui nutifonis passimine. Siin tuleb endale kindlaks jääda, sest harjumuste muutmine võtab aega.

Paiguta rämpsaeg õigesse hetke. Selleks sobib hästi pikem bussisõit või õhtune n-ö telekaaeg.

"20 minutit päevas ei tee kindlasti liiga, kuid lõhki ei tohiks see minna."

Vähemalt tund enne magamaminekut võiks olla nutivaba. Hommikuti võiks telefoni järele haarata alles pärast hambapesu.

"Hea nipp on investeerida äratuskella," soovitab Aru.

Samal teemal

20. september 2018, 09:45
MÄLU VEAB ALT? Need 7 soovitust aitavad asju paremini meeles pidada
6. september 2018, 15:00
AJAKIRJANIK KATSETAS: nutipaast ehk TERVE KUU nutitelefonita

PÄEVATOIMETAJA

+372 666 2126
merle.luik@naisteleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 22 33
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee