Kultuur

Koolistress: kuidas last aidata? (2)

Silja Paavle, 16. september 2018, 10:25
OLE OSAVÕTLIK: Koolipsühholoog ja pereterapeut Karmen Maikalu sõnul on stressist rääkides alati ohumärk see, kui lapse käitumine äkki muutub.Foto: Erakogu
"Haridusministeeriumi aastaanalüüs näitas, et kooliga kaasneb üha rohkem koolirõõmu, eriti nooremate õpilaste seas," kinnitab koolipsühholoog ja pereterapeut Karmen Maikalu. Ent rõõmu kõrval pole kuhugi kadunud ka stress.

See, kuidas koolistressi ära tunda, oleneb Karmen Maikalu sõnul vanema ja lapse kontaktist. Koolipsühholoog ja pereterapeut soovitab esmalt kõigil mõelda, kuivõrd on kodus kombeks rääkida n-ö päris asjadest. Elutempo kipub olema kiire ja paljud vanemad on tunnistanud, et ei näegi oma last eriti. Kui laps õhtul koju jõuab, sulgub ta kohe oma tuppa. Seega sügavamat vestlust sageli ei toimu ja igapäevane suhtlus kipub olema pigem ainult praktilist laadi ehk lapsele öeldakse, et hakaku nüüd õppima või ärgu istugu arvutis.

"Kui palju räägitakse aga sügavamatest asjadest? Kas näiteks tuntakse huvi, kuidas lapsel päriselt läheb, millest ta mõtleb või kuidas end tunneb? Mille pärast ta muretseb või mis talle täna rõõmu tegi?" küsib Maikalu. 

Halb käitumine viitab muredele

Kui vanemal on lapsega lähedane ja usalduslik kontakt, räägib pere noorim reeglina, kui teda miski vaevab. Ja vanem paneb ka tähele, kui lapsega midagi viltu on.

Maikalu kinnitusel on lähedane suhe lapse ja vanema vahel oluline ka stressi ennetamisel.

"Paljud uuringud kinnitavad, et koduses toetavas keskkonnas kasvav laps tuleb koolist johtuvate pingetega paremini toime."

Stressist rääkides on alati ohumärk see, kui lapse käitumine äkki muutub. Näiteks, kui seni aktiivne laps kipub ühtäkki omaette olema ja muutub pigem passiivseks.

Ka äkiline õppeedukuse langus näitab, et lapsega on midagi lahti. Riidlemise asemel tasub lapselt esmalt selle põhjust uurida.

"Samas pole teismelistega lihtne. Lapsevanemad küsivad sageli: kuidas ma aru saan, mis on teismelise normaalne käitumine? Kust maalt peaks hakkama muret tundma? See ongi keeruline ja suures osas lapsevanema targa tunnetuse küsimus. Aga kui emal-isal on oma lapsega hea suhe, saab ta lapsega sellest kõigest rääkida," julgustab Maikalu.

Kindel on see, et lapse negatiivne käitumine annab signaali, et temaga on midagi lahti. Täiskasvanu ülesanne on mõista, et halva käitumise taha peitub mingil põhjusel õnnetu või end halvasti tundev laps.

Ent tegelikult ei hakka pereterapeudi sõnul kõik stressis lapsed sugugi halvasti käituma. Mõned muutuvad vastupidi hoopis vaikseks ja endassetõmbunuks, peaaegu nähtamatuks.

"Koolis, kus on palju lapsi, ongi võimalik oma muredega kahe silma vahele jääda. Sellisel puhul mängib jällegi võtmerolli lapsevanema usalduslik suhe ning tema võime lapse probleeme märgata."

Kui lapsevanem hätta jääb, saab ta alati pöörduda spetsialistide poole – koolides töötavad psühholoogid ja sotsiaalpedagoogid, samuti klassijuhataja, kes on koolis lapse esmaseks kontaktisikuks. Mida parem on koostöö ja infovahetus kooli ja lapsevanema vahel, seda varem saab probleeme tuvastada ning seda kiiremini neid lahendada. Maikalu sõnul ei maksa vanematel peljata õpetajatega suhelda ka probleemide puudumisel.

Stress viitab sageli pingetele peres

Kui on aga ilmne, et laps langeski stressi küüsi, tuleks Karmen Maikalu sõnul välja selgitada põhjus selle taga.

"Kui koolilast vaevab stress, ei ole see automaatselt koolistress. Tasub mõelda, kas lapse stressiallikas on ikka kool või tulevad pinged mujalt. Väga paljud laste pinged löövad välja tegelikult kooliväliste asjade pärast," ütleb koolipsühholoog ja pereterapeut.

Lapsed on väga tundlikud ja tähelepanelikud ning kui näiteks lapsevanemal on mingil põhjusel raske aeg, mõjutab see ka last. Sageli ongi nii, et lapse stress on märk hoopis vanema stressist. Ka selline olukord, kui lapsevanemate omavaheline suhe on pingeline, mõjutab lapse vaimset heaolu. Seega peaks esmalt abistama hoopis vanemat. Kui vanem saab oma probleemidele leevendust, paraneb tavaliselt ka lapse seisund.

Karmen Maikalu loodab siiski, et kuigi kooliaasta algusega tõuseb koolistress päevakorrale, seostub kooliga rõõmu ikkagi rohkem. Haridus- ja teadusministeeriumi aastaanalüüsi kohaselt on rahulolu haridusega üldiselt suur ja õnneks on vähenenud ka koolikiusamist kogenud õpilase osakaal. See saab tähendada üht: Eesti haridussüsteem liigub õiges suunas ja aina rohkem leidub neid lapsi, kelle jaoks on kool tõesti tore ja huvitav koht.

Otsi abi!

Nõuandeid, kuidas lapsega jutule saada ja temaga kontakti luua, leiate Perekeskuse Sina ja Mina nõustamisfoorumist http://sinamina.ee/ee/noustamine/e-noustamine/

Samal teemal

16. november 2018, 06:59
Poiss, kellest kooli duširuumis tehtud alastipilte levitati internetis