Silmaring

NAISTELEHT 55+ | Väärt nipid! Kuidas pensioni kõrvalt nutikalt säästa? 

Naisteleht.ee, 16. oktoober 2018, 08:44
 Pexels
Inimesed elavad aasta-aastalt kauem ja see tähendab, et jääb rohkem aega ka pensionipõlve nautimiseks. Kuidas oma rahaasju planeerida nii, et tulevik oleks kindel ja meel rahulik ning pensionist jääks raha, mida oma hobideks või muudeks tegevusteks kasutada?

Nõuandeid jagab Luminori äripanganduse juht Krõõt Kilvet.

On tuntud ütlus, et "küll pensionile jäädes jõuab seda või teist teha".

Treeni rahakogumist iga päev

Koguma hakata ei ole kunagi hilja. Kui säästmisharjumust varem tekkinud ei ole, võiksid esimese asjana alustada teadlikku treenimist ja teha seda iga päev. Esiteks vaata kriitilise pilguga üle igapäevakulutused ja märgi üles, kuhu kõige rohkem kulub – kas selleks on toit, elamiskulud või midagi muud? Tõsiasi on, et ühe-kaheeurostest ostudest võivad märkamatult saada mitmekümneeurosed kulutused. Mõtle korralikult läbi, mille arvel saab raha säästa. Kui tundub, et üksi ei ole piisavalt püsivust või kannatlikkust, võta appi näiteks lapselapsed. Nii saate koos rohkem aega veeta ja võid olla hea rahatarkuse teejuht.

Eesmärk viib sihile (või siis reisile)

Alati on oluline millegi nimel asju teha. Seetõttu esita endale näiteks igal kuul või korra kvartalis väike väljakutse – väldi seda kulu, mis sulle asjatu tundub. Lühiajalised eesmärgid teenivad pikaajalisi sihte. Palju lihtsam on ju millegi kindla nimel raha säästa. Tihti on inimeste number üks unistus reisimine. Kui nooremas eas ei saanud aja- või rahapuuduse tõttu lubada näiteks linnapuhkust romantilises Pariisis või nautida tuhande järve maad Soomet, sea endale nüüd siht, mida saavutada. Pikalt planeerides ja teadlikult raha igal kuul kõrvale pannes võid aastas säästa nii mõnegi lennupileti raha. Kõik on tahtmises kinni. Kui arvad, et "mina niikuinii kunagi seda endale lubada ei saa", siis suure tõenäosusega seda ei juhtugi. Aseta eelmine lause aga jaatavasse vormi ja asjad võivad sootuks teise suunda pöörduda.

Pane enda vara või oskused teenima

Asjad, mida omame, omavad meid. Eriti, kui me nendelt ei teeni. Mõtle läbi, kas sul on midagi, mille eest inimesed on nõus maksma ja mida oleksid nõus jagama. Näiteks telkimisplats suvekodu õuel, mida puhkajatele mõneks ööks välja rentida? Kas selline äri oleks sinu jaoks väärtuslik? Jagamismajandus on tänapäeval aina populaarsust koguv valdkond ja miks mitte seda kasvõi korra proovida. Ka sellisel viisil annab kenasti raha säästa.

Kui pensionieas on piisavalt jaksu ja tööindu ning kuskil kindlal ametikohal enam tööd ei tehta, võid asjade asemel ka oskused mängu panna. Mõtle, milliste oskustega saaksid kasulik olla – äkki oled osav floristikas, huvitud käsitööst või mõnes muus vallas nobenäpp. Kunagi pole hilja end täiendada. Paljudes õppeasutuses pakutakse ka tasuta koolitusi, kust omandatud oskused võid väikest lisaraha teenima panna.

Sukasäärde kogumine ei ole mõttekas. Parem kasvata seda!

Kuna raha väärtus kahaneb ajas, on mõistlik see kogumise kõrval kasvama panna. Selleks on mitu võimalust. Näiteks võid avada pangas eraldi hoiusekonto, kuhu raha koguda. Hoiustamisperioodiks võib olla üks kuu kuni viis aastat – seetõttu ei tasu muretseda, et raha kuhugi kauaks ajaks "kinni jääb". Hoiuse saad avada vastavalt soovile ja võimalustele, summa võib alata juba kümnest eurost. Muidugi pead arvestama, et kui kogumiseks on aega vähem, siis see tähendab, et väiksema summa puhul ei jõua lühikese aja jooksul raha piisavalt kiirelt kasvada.

Kui aga näiteks pensioneani on veel jäänud viis või rohkem aastat, võid riiklikule pensionile vabatahtlikult lisaks koguda, pannes raha kasvama kolmandas pensionisambas. Sinna võid raha koguda iga kuu või teha sissemakseid vabalt valitud ajal. Ka summa saad vastavalt oma võimalustele valida. Kolmanda samba suurim eelis on tulumaksutagastus sissemaksetelt. Näiteks kui maksid 2017. aastal iga kuu fondi 30 eurot (kokku 360), saad sel aastal riigilt 72 eurot tagasi. See on peaaegu kahe ja poole kuu jagu maast leitud sääste! Kui raha kogumise aega on vähe, on see väga oluline võit.

PÄEVATOIMETAJA

+372 666 2126
merle.luik@naisteleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 22 33
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee