Varia

Hakkame koos santima! Kas vanad kombed on kadumas?! 

Kerti Tamm, 9. november 2018, 10:08
TOREDAD TAVAD: Üks iidne ja kõikidele läänemeresoomlastele omane kujutelm on enese maskeerimine ning sanditamas käimine sügistalvisel ajal. Andres Treial
Sel aastal tuleb mardipäev teisiti, sest marti joostakse igas linnas ja igas külas üle Eesti. Mõnesse perre jõuavad sandid lausa koos väliskollektiividega.

Eesti Vabaõhumuuseumi Paljurahvuselise Eesti keskuse juhile Einike Soovälile on rahvakalendri tähtpäevad väga südamelähedased. Naine tunnistab, et seetõttu ta vabaõhumuuseumisse tööle asuski, et vanad kombed teda külmaks ei jäta. Kui mõni aeg tagasi Einikesel Tallinna vanalinnas jalutades natuke aega üle jäi, otsustas ta selle otstarbekalt ära kasutada.

"Hakkasin möödujatelt pärima, mida nad mardipäevast teavad. Enamik eestlastest vastas, et see on tähtpäev, mida peetakse millalgi sügisel – vist novembris. Paljud keskealised olid sanditamist ka ise lapsepõlves praktiseerinud. Kui uurisin, miks nad enam marti või katri jooksmas ei käi, naersid nad mu välja. Nii mõnedki väitsid, et neid ei lastaks tuppagi ja kindlasti arvatakse, et see on üks pätikamp, kes tuleb pererahvast maskeerunult röövima," räägib naine.

Seda, et vanasti käisid marti jooksmas peamiselt täiskasvanud mehed, ei teadnud tema sõnul peaaegu mitte keegi. Samuti olid teadmised kesised mardipere liikmetest ja nende ülesannetest. Liiati ei osanud suurem osa küsitletutest peale selle, et martidele jagatakse maiustusi, muud mõistlikku seletust mardijooksmisele leida.

Prügikott pähe ja kogu lugu

Einike päris ka lastelt sanditamiste kohta ja õnneks olid nemad koolis ja lasteaias omandanud päris korralikke teadmisi.

"Nad olid kuulnud mardiemast ja -isast, -hanest, -kurest, -titest, -tohtrist ja -hobusest. Ka õnneviimisega oldi kursis. Mõni laps väitsid koguni, et jooksevad igal aastal santi," rõõmustab Einike. Kui naine palus neil sanditamise ettevalmistustest rääkida, selgus aga, et kuigi palju ei viitsita vaeva näha.

"Prügikott pähe, andidekott kätte ja kogu lugu. Pisut põhjalikumad seltskonnad õpivad ka paar laulurida selgeks," tunnistab naine. Üldiselt minnakse ikka selleks, et head-paremat saada.

Väikese põike järgi vanalinna tõdeb Einike, et päris unustuse hõlma pole sanditamine siiski vajunud. Kombestik on küll aegade jooksul palju muutunud, aga see on paraku vältimatu. Välismaailm pressib peale ja uus aeg võtab vastu moodsaid kombeid. Seega saab laste ja noorte hulgas üha populaarsemaks lihtsakoeline halloween.

"Karjuge ukse taga "Komm või pomm" ja võibki ukse avanud pererahval lasta koti maiustusi täis laduda,» ütleb ta.

Talle selline asi ei meeldi.

"Halloween’i ajal minu ukse taha tulnud seltskonnad satuvad tavaliselt segadusse. Kommi või pommi kuuldes uurin, kes nad on ja kust nad tulevad. Või mida nad teha oskavad ja miks ma peaksin neile ande andma."

Einikese sõnul ei oska nad enamasti ühelegi küsimusele vastata ja tunnistavad lihtsalt üles, et tahavad kommi või raha. Selle peale saadab Einike nad koju oma eksistentsi üle järele mõtlema. Kui aga seltskond mõne teravmeelse vastuse leiab, on naine nende kotti poetanud kapsapea või mõne porgandi-kaalika.

"Ilmselgelt on tänapäeva santidel andidest erinev arusaam, sest köögiviljade peale venib sandikeste nägu ikka üsna pikaks."

Aidake kaasa pärimuse säilimisele

Tegelikult ei sünni Einikese sõnul sellest mingit kasu, kui noorsugu hurjutada ja kommete väljasuremise pärast muretseda. Ainsa asjana aitab – tegudele asumine.

"See, et tänapäeval ainult lapsed santimas käivad, näitab selgelt, et üritust ei võeta enam kuigi tõsiselt. Seda suhtumist on võimalik muuta," usub naine siiralt.

Ta lisab, et 2018. aasta on Euroopa kultuuripärandi aasta ja selle raames toimuvad just sanditamise kombestiku teoreetilist ja praktilist poolt tutvustavad koolitused ning üritused. Nii ongi rahvusvaheline projekt "Hakkame santima" kenasti hoo sisse saanud. Siinkohal kutsubki Einike täiskasvanuid koolitustel osalema, ise santima minema ja kindlasti mardi- ning kadrisante sisse laskma.

Naine lisab, et sandid peavad külla tulles nalja tegema, vigurdama, vastuvõtjate teadmisi kontrollima, õnne tooma, kurja eest kaitsma, haigusi ravima, oskama sisselaskmise ja tänulaule ning vajadusel ka sajatusi.

"Iga mardisant võib lasta enda fantaasial lennata, aga traditsioonilised põhielemendid võiksid siiski alles jääda, et need päranduksid edasi tulevastele põlvedele. Pealegi on igal tegevusel ja sandipere liikmel oma sügavam tähendus ja eesmärk, mille juured ulatuvad sajanditetagusesse aega. Esmalt tulekski end teooriaga väga hästi kurssi viia ja siis sellele üles ehitada praktilised tegevused. Infopuuduse taha ei saa küll asi pidama jääda," õpetab Einike.

Uutele santidele ja nendele, kel pikem paus olnud, soovib naine julgust, pealehakkamist, head fantaasiat ja lahket pererahvast. Lisaks paneb ta sandiootajatele südamele, et ka nende roll on väga tähtis, ka siin kehtivad omad reeglid.

"Sante tuleb kuulata, vaadata, küsitleda. Lase neil esineda ja kõige tähtsam – ole nende vastu alati lahke."

9. novembril toimub Euroopa kultuuripärandiaasta raames Eesti folkloorinõukogu ja rahvakultuuri keskuse eestvedamisel üleriigiline mardisandijooksmine. Lisainfo: www.mardipaev.com. Uuri ka sanditamise kommetest Mall Hiiemäe uurimustest.

TOREDAD TAVAD: Üks iidne ja kõikidele läänemeresoomlastele omane kujutelm on enese maskeerimine ning sanditamas käimine sügistalvisel ajal. Andres Treial

PÄEVATOIMETAJA

+372 666 2126
merle.luik@naisteleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 22 33
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee