Naisteleht

Vladislav Koržets meenutab, kuidas ta Paul Keresega malet mängis 

Silja Paavle, 23. november 2018, 08:11
VLADISLAV KORŽETS  Aldo Luud
Olin kümme või üksteist, kui kooli aulas toimus malesimultaan Paul Keresega. Keres elas meie koolimajast umbes poole kilomeetri kaugusel. Kõik me teadsime tema kodumaja ja tema välismaist autot, mis oli tollastele poistele suisa imeasi. Mina hakkasin maletama üheksaselt ja mul olid ka malelaud ning -nupud. Nende saamiseks lunisin ema mitu päeva ja võtsin abiks ka pisarad, kuni sõitsime üheskoos kesklinna ja ostsime Tallinna Kaubamajast malekomplekti – see oli üks väga õnnelik päev. Nüüd olin muidugi oma papplaua ja puuviguritega simultaani alguseks kohal.

Kui laua lahti tegin ja nupud üles sättisin, kõnetas mind üks pruunis mantlis onkel. «Kuule, poiss, äkki sa lubaksid hoopis minul oma laua ja nuppudega mängida. Sina, poiss, niikuinii Paul Kerese vastu ei saa. Tal on rohkem oskusi ja suurem šanss võib-olla koguni viiki mängida.» Mees ei teadnud seda, et oma laua peab kaasa võtma. Tema arvas, et lauad on kohapeal.

Kõigi Naistelehes ilmunud artiklite täismahus lugemiseks vajuta:

Samal teemal

21. november 2018, 12:32
Vladislav Koržets oma lapsepõlvest: „Enda arvates olin hea poiss, aga välja kukkusid pahandused.“

PÄEVATOIMETAJA

+372 666 2126
merle.luik@naisteleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 22 33
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee