Inimesed

«Ühel hetkel sain aru, et pean olema oma perele tütar ja õde, mitte ainult tugiisik.» 

Helle Rudi, 21. märts 2018, 06:00
Foto: Daisy Lappard

Skisofreenikust isa, Aspergeri sündroomiga vend ja aastaid depressiooniga võidelnud ema – Marion Tederit ei ole saatus just hellitanud. Enda elus kogetu on innustanud noort naist töötama selle nimel, et võimalikult palju puudega inimesi ja vanemaealisi leiaks endale hooleandja.

Marioni (29) ema ja isa lahutasid, kui tüdruk oli kõigest kolmene, põhjuseks isal diagnoositud skisofreenia. «Ema pidi isa tõttu lausa kodust põgenema ja ta soovitas mul alati isast eemale hoida, sest ta oli ohtlik,» meenutab noor naine põhjendust, miks üks vanematest tema lapsepõlvest puudus. Et isast kodus väga ei räägitud, teadis tütarlaps temast väga vähe, kogu lapsepõlve jooksul kohtus Marion isaga vaid mõne üksiku korra.

Kui tüdruk kooli läks, suheldi mõnda aega rohkem, sest isa maksis tütre klaveriõpingute eest. Siis aga jäid järsku katki nii klaveriõpingud kui ka suhtlus isaga, sest viimane lihtsalt kadus ...

Edasi lugemiseks:

Samal teemal

9. jaanuar 2019, 11:08
Kersti Kaljulaid: peaksime arvestama sellega, et meie hulgas on väga erineva maailmatunnetusega inimesi