Naisteleht

Usu või ära usu - viinasokid võivad viia ka koera haiguse (2)

Toimetanud Merle Luik, 29. jaanuar 2019, 13:44
 Pexels
Poppide koerarõivaste leviku valguses on jäänud mulje, et külma kardavad vaid väikesed lühikarvalised koerad. Tegelikult võib haigeks jääda ka vasikasuurune soliidse kasukaga koer.

Vahepeal Eestit väisanud 20kraadine külm on juba selline, millega ei tohiks koeraga õues pikki retki ette võtta. Sinul võib ju oma kasuka sees tore olla, aga su sõbral saavad halvimal juhul viga nii käpapadjad kui ka kõrvatipud.

Koera käpad tuleb üle kontrollida pärast iga jalutuskäiku. Kui käpapatjate vahed lähevad lund täis, proovi seal kasvavaid karvu kärpida – nii väldid üht haigestumise riskifaktorit. Külmast võetud kõrvatipud muutuvad valulikuks ning see on juba nii äärmuslik häda, et sellega tuleb kindlasti minna loomaarsti jutule.

Inimese rohud unusta kohe

Koerte külmetuse sümptomid ei erine kuigivõrd tõbise inimese omadest: su sõber on loid, ei taha süüa, hingeldab palavikust, võib köhida ja on apaatne. Kuiv ja kuum nina, muide, ei viita alati palavikule, nagu inimesed sageli arvama kipuvad.

Kui kahtlustad külmetust, aga kohe arsti juurde minna ei saa, ravi koera esiti kodus. Kõigepealt kraadi. Koertel-kassidel mõõdetakse kehatemperatuuri saba alt. Su lemmikule pole see kindlasti eriti meeldiv – mistap, et protseduur kiiremini ühele poole saaks, kasuta digitermomeetrit.

Koera normaalne kehatemperatuur on kõrgem kui inimesel ehk umbes 38,8–38,9 kraadi. Muret tunda on põhjust siis, kui termomeeter näitab üle 39 kraadi. Kusjuures, seegi ei pruugi alati palavikku tähendada, sest koera kehatemperatuur võib tõusta ka erutusest. Selguse saab majja kontrollkraadimisega pisut hiljem.

Kui koeral on tõepoolest palavik, ära arva, et võid talle inimesele mõeldud ravimeid sisse sööta. Seda ei tohi mitte mingil juhul teha. Sel puhul peab kindlasti ühendust võtma arstiga.

Oma tarkusest võib palavikus koera hõõruda käppade alt viina ja vee seguga, pakkuda talle joogiks jahutatud taimeteesid ja leiget piima meega. Viimasel juhul peab omanik olema kindel, et koeral pole piima- ega meeallergiat. Mõnikord neist ravivõtetest täiesti piisab.

Hoia silm peal

Kui on selge, et oma jõududega koera terveks ei ravi, kirjutab loomaarst välja kas palavikualandajad või tõsisemal juhul antibiootikumid.

Tugeva immuunsüsteemiga noored koerad nii äärmuslikku ravi enamasti ei vaja ja saavad külmetusest ise jagu, aga see ei ole reegel. Iga koer, nagu inimenegi, on erinev ja teda tuleb jälgida. Ka vanus ei mängi koera tervise puhul rolli. Võib küll öelda, et külmetus ohustab pigem väga noori või väga vanu koeri, aga see ei välista, et ka õitsvas keskeas koer ei võiks haigestuda.

 Viirused ka koertel!

Koertelgi on omad viirushaigused, näiteks kennelköha. See nakkab ühelt koeralt teisele ja tekitab ravimata jätmise korral kopsupõletikkugi. Kennelköha liigub puhangutena ja üsna vaikselt nagu viirus ikka. Et oma lemmikut kaitsta, võiksid ta igal juhul lasta vaktsineerida.

PÄEVATOIMETAJA

+372 666 2126
merle.luik@naisteleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 22 33
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee