Ilu ja mood

PIINLIK! Ka naistel kasvavad vuntsid. Kuidas neist lahti saada? 

Helen Perk, 5. veebruar 2019, 13:44
 Pexels
Ühel hommikul uurid end pisut põhjalikumalt peeglist ja ... Mis see siis on? Karvad ülahuulel? Udemed lõual? Ära muretse – tüütutest näokarvadest on võimalik alatiseks vabaneda.

Tavaliselt ilmuvadki karvakesed just põskedele, ülahuulele või lõuajoonele. Tüütu karvakasvu põhisüüdlasteks võib pidada nii hormoone kui ka geneetikat.

Ka on paljud naised näokarvade vohamises ise süüdi. Näiteks teeb suurt kurja ise pintsettidega karvade kitkumine. Pintseti kasutamine hoopis soodustab karvakasvu, kuna see stimuleerib karvasibulat. Nii juhtubki, et ühe karva asemele kasvab hoopis kaks. Loomulikult võib näokarvu ka raseerida, kuid seegi pole kuigi mugav lahendus – karvad kasvavad üsna kiiresti tagasi, sest raseerija lõikab karva maha vaid jalalt.

Selleks, et häirivatest udemetest lõplikult vabaneda, on kolm võimalust: laser-, foto- elektriepilatsioon. Tõsi küll, ükski neist protseduuridest pole lihtne, valutu ega odav. Isegi kõige positiivsema prognoosiga tuleb protseduure korrata kolm-neli korda, et eemaldatud saaksid kõik erinevates kasvutsüklites, erineva struktuuri ja värviga karvakesed. Seda, mitu potseduuri ette peab võtma, ei saa kunagi päris täpselt ette öelda – see oleneb näiteks nahatüübist, vanusest ja hormoonidest.

Kõigi epilatsiooniprotseduuride puhul tuleb hoolikalt uurida teostaja tausta ja veenduda, sinuga tegeleb oma ala professionaal. Veel tuleks juba ette arvestada teatud riskidega – nii võivad epilatsiooniprotseduuri järel jääda näole armid või tekkida pigmendilaigud. Paraku ei saa välistada ka varianti, et 2–5 aasta möödudes karvakasv siiski mingil määral taastub.

Mis on mis?

Laserepilatsioon

Laserepilatsiooni puhul kuumutatakse karva kindla pikkusega laserkiirega, mis mõjutab karva pigmentainet ja hävitab karvasibula. Meetod on efektiivne ja teistest meetoditest leebem, kuid tõhusa protseduuri miinuseks võib pidada mõju puudumist nii heledatele, hallidele kui ka punastele karvakestele. Samas saavad selle meetodiga eemaldatud ka sissekasvanud karvad või karvad, mil esineb karvanääpsupõletikke.

Enne protseduuri et tohi karvu kitkuda kaks nädalat, neid võib vaid maniküürikääridega lühemaks lõigata või žiletiga raseerida. Karva pikkus peab protseduuri ajaks olema 0,2–0,3 mm.

Juba pärast 3–4 protseduuri pole karvad enam nii tumedad ja kõvad, jäädavalt saadakse karvadest priiks keskmiselt 8 protseduuriga. Protseduuril oleks vaja käia kord kuus.

Vastunäidustused on värske päevitus ja aktiivses faasis herpes, rasedus, rinnaga toitmine ning diabeet.

Fotoepilatsioon

Fotoepilatsiooni protseduuril mõjutatakse karva valgusega, mis muundub soojusenergiaks. Meetod mõjub üsna hästi ka heledamatele karvadele, kuid pole samas siiski nii tõhus kui tumedate puhul.

Eemaldada on võimalik aktiivses kasvufaasis karvu ja eriti hea on see variant neile, kellel tekib sageli pidevast karvade sissekasvamisest põletikke. Fotoepilatsiooni peetakse kõige valutumaks karvaeemaldusviisiks.

Näokarvadest vabanemiseks fotoepilatsiooni abil tuleb kindlasti läbi teha rohkem kui üks protseduur. Laias laastus tuleks sõltuvalt epileeritavast piirkonnast arvestada 2–6 protseduuriga ja seda soovitatavalt 1,5–2 kuu tagant. Pärast iga protseduuri kasvab tagasi vähem karvu, kuni kõik karvad on püsivalt eemaldatud. Meetod ei sobi rasedatele, diabeetikutele, valgus- ja/või päikeseallergia puhul.

 Elektriepilatsioon

Elektriepilatsioon sobib näopiirkonda eriti hästi – põhjaliku protseduuri ajal töödeldakse eraldi iga karva. Elektrolüüsi võib teha kõigile ja seda olenemata naha ja karvade toonist – see protseduur ründab karvanääpsu, mitte pigmenti. Protseduuri käigus juhitakse elektrivool peene nõela abil igasse karvanääpsu eraldi ja lõpuks hävitab see meetod karva jäädavalt. Jah, elektriepilatsioon võib olla veidi valulik, kuid see oleneb ka individuaalsest valulävest.

Elektrolüüsiga on võimalik hävitada igat tüüpi karvu – nii tumedaid kui ka heledaid, sissekasvanuid, väga hapraid või jäigemaid. Protseduuri saab läbi viia erinevat tüüpi nahal ja väga erinevates piirkondades, seejuures tasub teada, et karvade pikkus peaks epilatsioonile minnes olema umbes 2 mm. Püsivaks tulemuseks peab protseduuri kordama ja kordade arv sõltub juba igaühe karvakasvutsüklist. Kuna karvakestega tegeletakse ükshaaval, on võrreldes teiste protseduuridega meetodi töökiirus palju madalam ja aega tuleks sellevõrra rohkem varuda.

PÄEVATOIMETAJA

+372 666 2126
merle.luik@naisteleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 22 33
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee