Silmaring

Salakaval oht, mis varitseb kõiki lennureisijaid (1)

Naisteleht.ee, 10. veebruar 2019, 15:37
 Pexels
Asjad pakitud ja puhkus ootab? Kas sa aga teadsid, et tegelikult ei varitse sind suurim oht mitte lennates, vaid pärast sõitu? Lennutromboos ohustab paraku kõiki pikamaareisijaid.

Kuigi paljud võivad kuulda sellest ­haigusest esimest korda, on see ­tegelikult ­seisund, millest ollakse teadlikud juba ­aasta­kümneid. Esimest korda kirjeldas seost pika­ajalise liikumatu asendi ja venoosse tromboosi vahel USA kirurg John Homans 1954. aastal. Üheks selle põhjustajaks loetakse ka ­pikamaareise. Seejuures on igaüks, kes reisib lennuki, auto, bussi või rongiga ja püsib ühe koha peal kauem kui neli tundi, ohustatud. Ja mida kauem see olek ­kestab, seda suurem on ka risk.

Ent mis on õigupoolest lennutromboos? See on tromb, mis tekib alajäseme veenides, kui pikka aega paigal istuda: veri voolab südame suunas aeglaselt ja voolu takistuse tagajärjeks on tromb. Kui verehüüve tekib arteris, on tegemist arteriaalse tromboosiga, kui aga veenis, siis venoossega. Eluohtlikuks muutub see siis, kui tükk liigub jalaveenist edasi kopsu. Tromb aktiveerub tavaliselt nädal kuni kuu pärast lendu. Mis veel hullem – 70 protsendil juhtudest ei anna see haigus endast märkugi.

Põhjuseid, miks võib pikamaareisijatel tromboos tekkida, on palju. Riskid jaotatakse reisi ja reisimisega seonduvateks. Ohustatud on näiteks üle 40 aasta ­vanused inimesed, samuti ülekaalulised, rasedad ja suitsetajad. Mida rohkem riskifaktoreid sul on, seda suurem tõenäosus on ka lennutromboosi esinemiseks. Siinkohal on väga oluline tunda ära sümptomid.

Millised on sümptomid?

Süvaveenitromboosi tunnused on sääre- või reieturse, erineva tugevusega valu, väsimine, krambitunne. Peale selle võib osa trombist veenis lahti tulla ja kanduda verevooluga läbi südame kopsuarterisse, mille tagajärjeks on trombemboolia. Selle tunnused on rindkerevalu, kiire pulss, õhupuudus, väsimus ja veriköha. See seisund on inimesele eluohtlik.

Tromboosi tüsistusteks võib olla süvaveenitromboosi puhul posttrombootiline sündroom. See on seisund, kus alajäse, milles on olnud tromboos, võib muutuda lillakassiniseks, kuna selle verevarustus on häiritud. Sellele jalale tekivad kiiremini haavandid, mille ravimine on tihti raskendatud. Võimalik on edaspidine invaliidistumine.

Raviks kasutatakse verd vedeldavaid ravimeid. Ravi on pikk, vähemalt kolm kuni kuus kuud.

Kui inimesel on kunagi ­tromboos olnud, võib see kunagi ka korduda.

Kuidas vältida?

Lennutromboosi vältimise juures on kõige olulisemad tegurid inimeste teavitamine ja individuaalse riski hindamine.

Abi saab näiteks spetsiaalsetest tugisukkadest, sukkpükstest ja põlvikutest, mis aitavad parandada jalgade verevarustust. Tugisukad on tugevamad pahkluu osas ja nõrgema survega reieosas. See aitab suunata verd südame suunas ja vältida vere kogunemist veenidesse. Seejuures peaksid ka mehed tugisukki kandma.

Samuti tuleks pika lennureisi ajal jälgida, et istumine vahelduks võimaluse korral ka seismisega ning liikuda tuleks nii palju kui võimalik. Seistes peaks hoidma ühte jalga teisest pisut eespool ja mitte hoidma jalgu kõrvuti, samuti võiks jälgida, et keharaskus oleks jagatud mõlemale jalale võrdselt. Paraku pole määritavatest geelidest ega kreemidest abi, sest probleem tekib süvaveenides. Seega tasub pigem karta kui kahetseda ja muretseda endale enne pikemat sõitu näiteks reisisukad või -põlvikud.

1 KOMMENTAAR

n
Napsitrall. 10. veebruar 2019, 18:30
Lendab üks vana lennukis, ja kurdab stjuardessile, et toid on vilets ja maitsetu. Stjuardes talle vastab, et noormees, kui te teaksite mis seisukorras on meie lennuki mootorid, siis poraegu istuksite siin näost valgena ja toidumurede peale poleks Teil aega mõeldagi. :-)

PÄEVATOIMETAJA

+372 666 2126
merle.luik@naisteleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 22 33
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee