Kultuur

ALANDADA VÕI MITTE? Kuidas ikkagi palaviku puhul käituda? 

Naisteleht.ee, 25. veebruar 2019, 15:31
Foto: pexels
Viimased aastakümned on arstid vaielnud, kas viirus­haiguste korral peab palavikku alandama või mitte. Õige vastus on: kõik oleneb inimese üldisest enesetundest. 

Normaalne kehatemperatuur on täiskasvanul kaenla alt mõõtes kuni 37,0, lastel kuni 37,3 kraadi. Seejuures tasub teada, et varahommikul on kehatemperatuur alati madalam, õhtupoolikul, mil inimene aktiivsem, alati kõrgem.

Millal tuleb palavikku alandada?

Kui kehatemperatuur on alla 38 kraadi, võiks esmalt proovida juua võimalikult palju jahedaid vedelikke ja puhata.

Üldiselt ei peaks täiskasvanud palavikku alandama, kui see pole kõrgem kui 39,0 kraadi – palavik on organismi kaitsereaktsioon, mille foonil hävivad haigusetekitajad organismis kiiremini.

Eakate ja lastega on lood pisut teist­sugused – neil tuleks hakata palavikku alandama siis, kui temperatuur tõuseb üle 38,5 kraadi ja sellega kaasneb kehv enesetunne, näiteks pea- või lihasvalu.

Temperatuuri tõusul üle 38,5 kraadi on lastel ja eakatel palaviku alandamine juba lausa vajalik, sest pärast seda võib palaviku tõus olla nii kiire, et sellele ei pruugi enam õigeaegselt reageerida ning laps võib kaotada teadvuse või saada krambid. Palavikukrambid tekivad kõige sagedamini kuuenda elukuu ja neljanda eluaasta vahel, mil aju on palaviku tõusule tundlikum kui hilisemas eas. Vahel on eelsoodumus krampideks ka perekondlik.

Viinalahusega tupsutamine

Palaviku korral on oluline tarbida piisavalt vedelikku: toasooja vett, morssi, mahla. Laps peab päeva jooksul ära jooma 1–1,5 liitrit vedelikku, täiskasvanu võiks arvestada topeltkogusega. Ülearu soojalt riidesse panna ei tohi, nii ei saa keha liigset sooja ära anda. Pane tähele, et laps ei «higista palavikku välja», see on iganenud rahvatarkus. Otse vastupidi – kui teda hoida paksu teki all, on tagajärjeks veel kõrgem ja püsivam palavik.

Kodu tuleb kindlasti ka tuulutada, et vähendada haigusetekitajaid ruumis. Samas tuleb tuulutada nii, et haige otseselt tuult ega külma ei saaks. Toatemperatuur võiks olla vahemikus 20–22 kraadi.

Otsmikule asetatud jahe märg lapp aitab samuti palavikku alandada ja enesetunnet parandada. Kui palavikku alandavatest ravimitest hoolimata on kehatemperatuur kõrge, soovitab kiirabi kasutada kogu keha jahutamiseks kehasooja vett, samuti võib valmistada viinalahust: 1 osa viina ja 1 osa vett. Keha tuleb üleni selle lahusega üle tupsutada ja nahk kuivaks lehvitada. Märjaks tuleb teha eriti kael, kaenlaalused ja kubemevoldid, kuivaks jäetakse nägu ja juuksed.

Niiskuse aurumise tõttu nahapinnalt alaneb kogu kehatemperatuur. Tavaliselt langeb kehatemperatuur jahutamise järel üks kraad. Sellist jahutamist tohib teha korduvalt. Ei maksa seejärel haiget soojalt riidesse ega ka paksu teki alla ­panna – võiks kasutada näiteks ainult lina.

Tähelepanu, lapsevanemad! Last ei tohi jahutada, kui ta väriseb külmast või tema käed ja jalad on külmad. Sellisel juhul tuleb teda soojas hoida, anda sooja juua, masseerida käsi-jalgu või panna talle ­soojad sokid jalga, kõrge palaviku korral tuleks kindlasti anda palavikku alandavat ravimit.

Milliseid ravimeid võtta?

Esmajärjekorras võiks palaviku alandamiseks võtta paratsetamooli, mis on müügil nii siirupi, tableti kui ka küünaldena. Apteekides on saadaval ka paratsetamooli sisaldavaid vees lahustuvaid segusid, millega koos ei tohiks kindlasti muid paratsetamooli sisaldavaid tooteid manustada.

Paratsetamooliga sarnane toime on ibuprofeenil, seda leiab apteegist nii tableti kui ka siirupina. Ka aspiriiniga leevendatakse palavikust ja valust tingitud halba enesetunnet. Aspiriini ei tohi palavikualandina anda alla 12aastastele lastele, sest neil võib selle tagajärjel tekkida eluohtlik seisund. Laste palaviku allasaamiseks sobivad eelkõige paratsetamooli sisaldavad siirupid ja küünlad. Pane tähele, et täiskasvanutele mõeldud arstimid väikelaste ja imikute ravimiseks ei sobi!

Kui laps ei hakka kolme-nelja päeva jooksul paranema, tuleks minna perearsti juurde. Täiskasvanud peaksid arstiga suhtlema siis, kui palavik ületab 40 kraadi, hoolimata palavikualandite kasutamisest. Kiirabi tuleb kutsuda, kui lapsel on hingamisraskused, ta köhib haukuvalt või tal on krambihoog.

Kuidas mõõta kehatemperatuuri?

Kehatemperatuuri on võimalik teada saada nii kaenla alt, suust, päraku kaudu, vaginaalselt kui ka otsaeest või kõrva kuulmekäigust. Kaenla alt mõõtes algab palavik 37,4 kraadist, laubalt mõõtes 37,5, suust mõõtes 37,5, pärakust mõõtes 38,1 ja kõrvast mõõtes 37,6 kraadist.

Kaenla alt temperatuuri mõõtmiseks peab see kindlasti olema kuiv. Niiske kaenlaaluse korral on mõõtmistulemus ebatäpne, kuna kehapind on jahe ja näitab tegelikust madalamat temperatuuri.

Tasub meeles pidada ka seda, et õuest tulles ei tohiks kohe temperatuuri mõõta, vähemalt pool tundi tuleb oodata.

Kindlasti peaks kehatemperatuuri mõõtma enne palavikku vähendavate ravimite tarvitamist.

Pane tähele, kui kasutad elektroonilist termomeetrit!

Elektrooniliste kraadiklaaside puhul tasub teada, et kahe järjestikuse kraadimise vahe võiks olla vähemalt kümme minutit. Kui vahe jätta lühemaks, võib termomeeter tegelikust kõrgemat temperatuuri näidata. Kraadiklaasi ja ihu vahele ei tohi jääda riiet, elektrooniline termomeeter vajab väga head nahakontakti, vastasel juhul pole tulemus õige.

Aeg-ajalt on mõistlik vahetada ka termomeetri patareisid – tühjenenud patareid on üks levinumaid valenäidu põhjustajaid.

Kõige enam mõõdetakse kehatemperatuuri kaenla alt, ent peab teadma, et seal võtab kraadiklaasi soojenemine kauem aega ning pärast esimest piiksatust ei tohi termomeetrit kohe eemaldada. Märguanne tähendab enamiku termomeetrite puhul seda, et kehatemperatuur tõusis sellest hetkest vähem kui 0,1 kraadi kaheksa sekundi jooksul. Seega võiks pärast piiksu termomeetrit veel 1–2 minutit mõõtmiskohas hoida.

Milline termomeeter sobib lastele?

Lastele sobivad kõige paremini kontaktivabad infrapunaga otsmikutermomeetrid, millega saab vastuse juba paari sekundiga. Seda tüüpi seadet saab kasutada ka näiteks piima­pudeli, koduse temperatuuri või vannivee soojuse mõõtmiseks.

Väikelaste mugavamaks kraadimiseks on loodud ka lutt-termomeetrid. Kui laps lutti imeb, saab tulemuse kätte viie minutiga. Näit võib olla liiga madal, kui laps nutab või hingab kraadimise ajal palju suu kaudu. Kui mõõtmistulemus on kõrgem kui 38,5 kraadi, on soovitatav kasutada ka teist termomeetrit.

Lastega pered võiksid ravimikarpi varuda ka palavikujälgijad, mis on isekleepuvad ja aseta­takse kaenla alla, rinnale või otsmikule.

Mis on palavik?

Palavik on organismi kaitsereaktsioon, mille tunnused on külmavärinad, kahvatu nahk ja üleüldine külmatunne. Enamasti põhjustab palavikku iseenesest mööduv viirushaigus, aga teinekord ka bakteriaalne infektsioon.

Palavikku ei pea alati ravimitega mõjutama, sest kõrgem temperatuur aitab hävitada baktereid ja viirust nõrgestada. Oluline on mõista, et palavikurohud ei ravi haigust, vaid aitavad kehatemperatuuri reguleerida.