Ilu ja mood

MOESÕNASTIK | Mis on kaapotkleit, peplum, pibo ning kas kampsunil ja kardiganil on üldse mingit vahet? (10)

Eiris Teeveere, 25. veebruar 2019, 16:09
Teddy mantel Foto: Vida Press
Moeterminoloogia võib olla tavainimesele küllaltki võõras ning nii võibki juhtuda, et moevaldkonnas töötavad inimesed räägivad asjadest, mis neile tunduvad enesestmõistetavad, kuid tegelikult ei saa enamik neist midagi aru. Et seda vältida, leiad altpoolt väikese moesõnastiku.

Moemaailm on kõikvõimalikke termineid täis. Lihtne mantel võib olla hoopis parka, samal ajal kui selga tõmmatavale kampsunile passib nimeks paremini hoopis džemper. Kui mõnel juhul pole suurt vahet, kas väljendad end korrektselt või mitte, sest aru saadakse sinust niikuinii, siis on ka juhuseid, kus ei pruugita üldse aru saada, kas jutt käib riietest või hoopis jalanõudest.

KUDUMID

Pullover – kudum, mis tuleb selga panna üle pea tõmmates. Tuntakse ühtlasi ka nime all sviiter või džemper. Sõna sviiter pärineb Ameerikast, džemper aga Suurbritanniast. Traditsiooniliselt on pullover tehtud villast, kuid tänapäeval võib neid leida ka puuvillast ja sünteetilistest materjalidest.

Polo – kõrge kraega, enamasti figuuri järgiv sviiter.

Kardigan – sellist nime kannab kudum, mis on eest avatud. Vanematel disainidel on ees lukk või nööbid, uuematel need puuduvad. NB! Kui kudum on küll eest lahti, kuid sel on vöö, siis sellisel juhul pole enam tegemist kardiganiga.

Kampsun – kudum, mis on ühtlasi ka üleüldine eestikeelne termin sviitrite, džemprite, pulloveride ja kardiganide kohta. Kui väga tahta eristada, siis kampsuni kude on jämedam kui eelpoolnimetatud kudumitel.

MANTLID/ JAKID

Pintsak – selle all mõeldakse ülikonna juurde kuuluvat varrukatega, eest nööbitavat kuube, mille all võib kanda vesti. Pintsakuid võib olla nii ühe- kui kaherealisi.

Bleiser – sarnaneb mõneti ülikonna juures kantava pintsakuga, kuid esindab vabamat stiili. Vanemat stiili bleiseritel on metallist nööbid, kuid modernsematel võib igasugune kinnitus üldse puududa. Kuivõrd bleiser on eelkõige õues kantav ülerõivas, siis on sel ka erinevalt pintsakust ilmastikuoludele vastupidavam materjal. Päritolult on bleiser aga hoopis spordijakk.

Parka – põlvedeni ulatuv, külma ilma mantel. Enamasti on see täidetud sulgede või mõne sünteetilise materjaliga ning sel on karvase äärega kapuuts. Kõige sagedamini on parka khakirohelist värvi.

Trentš – ingliskeelsest sõnast trench coat pärinev mantliliik. Enamasti on tegemist varasügisel ja kevadel kantava, vöö ja eest nööbitava vihmamantliga.

Teddy-mantel – selle talve suur moeröögatus, mis meenutab kasukat, kuid tegelikult on õmmeldud kaisukarukarvasest kangast.

KLEIDID/SEELIKUD

Kaapotkleit – ilmselt polnud enne vabariigi aastapäeva enamik eestlasi sellist sõna kuulnud ning tegelikult Eestis see väga levinud polegi. Kaapotkleidid on pärit Inglismaalt 19. sajandi keskpaigast ning seal oli see tänu kuninganna Victoriale just eriti populaarne ruudulisena. Eestis on kaapotkleit olnud omamoodi üleminekurõivas rahvarõivalt linnamoele. Välimuselt on kaapotkleit pikkade varrukatega, rõhutatud piha ning avara, kroogitud või volditud seelikuosaga kleit, mis on valmistatud enamasti poolvillasest või linasest riidest.

Kokteilikleit – õhtukleidiga sarnaneva sügava väljalõikega või ka paljaste õlgadega, poolde säärde ulatuv kleit. Kokteilikleidi isaks peetakse Christian Diori ning väidetavalt peituvad selle juured 1950ndatel aastatel tärganud luksuseihas.

Mantelkleit – vahevorm mantli ja kleidi vahel, millel on enamasti pikad varrukad, reväärkrae ja pealeõmmeldud taskud ning on eest nööbitav. Tuli moodi 1940ndatel. Talvel võib selle peale mantli panna.

Särkpluuskleit – kombinatsioon meestesärgi ülaosast ja sirge lõikega alaosast. Särkpluuskleitide emaks võib pidada Coco Chaneli ja 1916. aastat sünniaastaks.

Maksikleit – ehk pikk kleit, mis ulatub vähemalt kandja pahkluudeni.

Õhtukleit – enamasti luksuslikest materjalidest nagu siid, samet, organza ja šifoon tehtud pidulik kleit. Erinevalt ballikleidist, võib õhtukleit olla mistahes siluetiga.

Ballikleit – kõige pidulikum riietus, mida naised kanda võivad. Luksuslikest materjalidest kleit, millel on maani ulatuv kellukesekujuline seelikuosa ja kehasse töödeldud ülaosa, mis paljastab õlad ja dekoltee. Sellise kleidiga on lubatud kanda tiaarat.

Balloonseelik – kinniköidetud äärisega seelik, millele lisavad kohevust puhvid. Esmakordselt tuli sellise seelikuga välja moelooja Hubert de Givenchy 1950ndatel aastatel.

A-lõikeline seelik – tuntud ka kui kellukesekujuline seelik ehk värvlist laienev, enamasti põlvedeni ulatuv seelik.

Plisseerseelik – sissepressitud või –õmmeldud viikidega seelik. Enamasti algavad plisseerid juba värvlist.

Pliiatsseelik – kitsalõikeline, figuuri kallistav seelikumudel, mis enamasti ulatub kas põlvedeni või natukene põlvedest allapoole.

Midiseelik – midi viitab seelikule, mis pikkuselt katab ära põlved. Enamasti ei järgi figuuri.

Miniseelik – seelik, mis enamasti lõppeb veidi ülal pool põlvi. Mikrominid on aga isegi veelgi lühemad.

Maksiseelik – pikk seelik, mis ulatub vähemalt pahkluudeni.

NAISTEKINGAD

Stiletod – nii kutsutakse kõrge, peenikese ja terava kontsaga naistekingi.

Mary Jane’id – õhukese talla, rihmakeste, plokk-kontsa ja ümmarguse ninaga laialiistuline king.

Motikasaapad – inglise keeles “biker bootsi” nime all tuntud madalad poolsaapad on inspireeritud mootorratturite jalanõudest ja näevad enamasti tänu lukkudele ja pannaldele väga robustsed välja.

Baleriinad – balletikingadel põhinevad madalad kingad, mis said kuulsaks 1950ndate lõpus tänu Audrey Hepburnile.

Muulad – kannaosata, jalgalükatavad kingad.

Espadrillid – taimekiust talla ja linasest kangast pealsetega vabaajalatsid, mida eelkõige seostatakse Vahemereäärse puhkusega.

Plokkkontsaga kingad – kingad, millel on neljakandiline, küllaltki robustse välimusega, jäme konts.

PÜKSID

Poisssõbrateksad – niinimetatud boyfriend jeanside puhul on tegemist laiema ja vabama lõikega teksadega. Tihti on nad veidi kulunud välimusega ja augulised.

Tüdruksõbrateksad – niinimetatud girlfriend jeanside puhul polegi täpselt aru saada, millega tegu. Suhteliselt uus termin vihjab disainerite sõnul sellele, et tegemist on poisssõbrateksadest veidi naiselikuma mudeliga, mis ei ole puusalt nii laiad ning on kõrgema vöökoha, koonusja püksisäärega ning valmistatud paksemast teksariidest.

“Mom”-teksad – 1990ndatel populaarne teksamudel, mis on viimasel ajal just noorte seas väga populaarseks saanud. Tegemist on helesiniste, kõrge piha ja laia reieosaga alt kitsenevate teksadega, mis enamasti teevad figuurile tõelise karuteene, muutes ka kõige ideaalsema tagumiku suureks ja laiaks.

Bootcut-teksad – teksamudel, kus säär hakkab alates põlvest kergelt laienema, et saabas sinna alla ära mahuks. Kusjuures, kui naiste bootcut teksadel on säär kubemest põlveni kitsas, siis meeste bootcut teksadel on sääreosa laiem juba alates kubemest.

Chinod – puuvillased õhukesed püksid, mille nimi viitab Hiinale, kus neid esialgu toodeti. Neid on kõikides mõeldavates värvitoonides, neil on võrreldes muude pükstega vähem taskuid. Sobivad kandmiseks nii näiteks kontoris kui pidulikumatel üritustel, mis ei eelda ülikonna kandmist.

Jeggingsid – retuuside sugulased, mis näevad välja nagu eriti tihedalt jala ümber olevad teksad, kuid tegelikult on siiski hoopis retuusid.

Capripüksid – ehk niinimetatud põlvpüksid, mis pikkuselt varieeruvad nii täpselt põlve all kui pahkluu juures lõppevateni. Populaarsed nii naiste kui meeste seas.

Leggings – õhukesest venivast kangast, päkaosata sukkpüksid ehk retuusid.

VEEL UUDISSÕNU

Cropped – viitab enamasti sellele, et miski on lühendatud kujul. Cropped-teksad vihjavad enamasti veidi kukekatele teksapükstele, cropped-topp on kõnekeeles aga hoopis nabapluus

Nude – otsetõlkes viitab see sõna alastusele. Tegelikult on aga tegemist värvitooniga, mis järkjärgult sööb välja eestipärast sõna “nahatooni”. Seega nude sukad on nahatooni sukad, nude pluus aga kergelt roosaka alatooniga pluus.

Peplum – võõrapärane sõna, mis viitab enamasti pluusi, jaki või näiteks mantli allosas olevale seelikumoodi lisandile.

Pibo – kootud müts, sõna pärit soome keelest ja eesti keelde eksis uuesti tänu Hannes Võrnole, kes kasutas seda president Kersti Kaljulaidi välimuse arvustamiseks.

Crossbody-kott – kott, mida kantakse enamasti risti üle rinna, nagu postiljonid oma märssi kannavad.

Ecrud slimmid – beeži värvi kitsad püksid. Ka selle sõnakooslusega rikastas kohalikku moemaastikku Võrno, kirjeldamaks president Kaljulaidi “Orissaare seenelise” välimust.

Clutch – viitab pisikesele pidulikule kotile, mida eesti keeles on seni tuntud ridiküli nime all.

Jumpsuit – eesti keeles pükstükk ehk kombinesooni meenutav rõivas, kuid selle puhul pole tegu ülerõivaga.

Samal teemal

26. veebruar 2019, 17:02
Õmble endalegi presidendi kantud rahvariided! Kaapotkleit – kõrgmoest talurahva sekka
26. veebruar 2019, 11:17
FOTOD | Populaarne valik! Viis naist kandsid presidendi vastuvõtul ühesugust kleiti
25. veebruar 2019, 11:59
Uhked tanud ja kirjud seelikusabad presidendiballil!
24. veebruar 2019, 22:12
MOEKUNSTNIKUD HINDAVAD: „Mida aastaid edasi, seda kaunimaks kogu üldpilt presidendi vastuvõtul läheb!“