Inimesed

Anna-Olga paneb idavirukad eesti keeles rääkima: keegi pidi ju kuskilt alustama, sest nad ise tahavad seda väga 

Silja Paavle, 14. märts 2019, 17:52
PÕHJALIK EELTÖÖ: Jõhvis elav Endla Lipp valmistus keelekohvikuks väga põhjalikult. Peale kõnelemise näitlikustas Endla sõnu erinevate vahenditega.Foto: Erakogu

Müts maha! Tragi narvalanna lõi kodanikualgatuse korras keelekohviku, et kohalikud õpiksid eesti keeles suhtlema. «Keegi pidi ju kuskilt alustama, sest nad ise tahavad seda väga.»

«Minu jaoks ei tähenda patriotism tõrvikutega mööda linna käimist. Hoopis olulisem on mõelda, kuidas igaüks saab panustada, et eesti keel ja kultuur jõuaks iga Eesti elanikuni. Ja selle nimel tuleb tegutseda,» ütleb Anna-Olga (33). Naine elab Narvas ja on rahvuselt venelanna. Hariduse omandas ta vene õppekeelega koolis Tallinnas ja hiljem vanemate kolimise tõttu Sillamäel. Anna-Olga nimetab suureks õnneks, et tema pere on eesti keelt alati oluliseks pidanud ja et Tallinnas sattus talle eesti keele õpetajaks segaperest pärit naine. «Ta suutis armastust eesti keele vastu edasi anda. Grammatika krampliku tuupimise asemel lugesime näiteks eestikeelseid luuletusi.»

Neiu vedamine jätkus Sillamäel, kus eesti keele õpetajaks sattus noor ja pädev pedagoog. Praegu räägib Anna-Olga eesti keelt paremini kui paljud temavanused eesti rahvusest inimesed. Ka eesti kultuur on tal sügaval südames. Viimati pakkus talle võimsa elamuse film «Tõde ja õigus», mis hoidis naist enda kütkeis iga murdosa sekundist. «Nii see film kui ka teised selle romaani osad toovad välja kõik need pisiasjad, mis näitavad eestlase hinge ja elu mõtet. Me kõik peaksime mõtlema, mida ja mille jaoks me teeme,» arutleb ta.

Edasi lugemiseks: