Inimesed

Tuuli Rand: puutun tööalaselt palju kokku sotsiaalmeediaga ja seal toimuv on minu jaoks hirmutav 

Helle Rudi, 2. mai 2019, 20:46
SAAKS AINULT ESINEDA: «Kõik tuleb omal ajal,» usub Tuuli kaljukindlalt. Teda tõmbasid lavalauad magnetina juba kooliajal. Erakogu
Lauljatar Tuuli Rand oli enda sõnul pikka aega igavene teine. «Kui loobusin pingutamast, hambad ristis, muutus kõik,» on ta üllatunud, kui tegusaks elu järsku muutus.

Päev pärast oma 29. sünnipäeva tõdeb Tuuli, et aeg kokkuvõteteks on täiesti paslik. «Uhh, mul käis külmavärin üle selja,» muudab see mõte teda ka veidi ärevaks. Kümme aastat tagasi kolis ta Saaremaalt pealinna ja täpselt sama kaua on Tuuli laulja olnud. Kaks debüütalbumit ja paar eksistentsiaalset kriisi hiljem on naine eluga päriselt rahul.

«Tahan piire nihutada,» kõlab nagu mõne missikandidaadi hüüdlause, aga mitte Tuuli suust. Tema mõtleb seda tõsiselt. «Nimeta üks Eesti lauljanna, kes ei ole etteaimatav?» provotseerib ta teadlikult. Kuigi kolleegid on vaidlemata andekad, kuuleb üllatavaid lähenemisi harva. 2012. aastal, mil ta Otsa kooli lõpetas, tegid ilma Põhja-Tallinn ja Ott Lepland. Peavoolu popmuusika säravad lavad ei olnud aga pooltki nii kütkestavad, kui võimalus ise uks jalaga lahti lüüa. «Tahtsin ise oma plaadi teha ja tegin selle ära. Kuigi see tuli väga raskelt.»

Tõesti oli keeruline. Esimene sooloalbum Windy Beachi nime alt ilmus neli aastat hiljem. «Põhimõtteliselt viskasin ennast külmas kohas vette ja õppisin ujuma,» lausub lauljanna, kes võib iga plaadiümbrisel oleva detaili kohta loo rääkida. Alates fooliumiga kaetud kirjast kuni triipkoodini välja. «Autorite ühinguga kembelda, et kõikidele saaks makstud. Et üldse saaks plaadi välja anda,» loetleb ta nimekirja ülesannetest, nagu oleks see kõik juhtunud eile.

IGAVENE GLITTER: Esimese video tarvis tegi Tuuli ennast üleni kuldseks. Vannitoa omanik leidis veel pool aastat hiljem sädelust. «See tuleb raskelt maha,» hoiatab ta teisi. Erakogu

Noor ja uljas

Samas ei olnud Tuuli ainus, kes püüdis omal jõul maailma vallutada. «Ega neid mänedžere nii palju ka olnud,» möönab ta, et kõik massist erineda soovijad pidid ise kõvasti pingutama. Õnneks ümbritsesid Tuulit kuldaväärt sõbrad, kes vastavalt oskustele toetava õla alla panid – kes kirjutas sõnu, kes kujundas plaadi, kes pakkus lihtsalt moraalset tuge. «Võib-olla ei mõelnud ka nii selgelt, sest osa käskis eesti keeles teha. Mina ajasin aga oma joont. Ikkagi noor ja uljas,» naerab ta tagantjärele. Kuskil kukla taga pesitses ikka soov Eestist kaugemale jõuda.

Teine põhjus inglise keele kasuks oli džäss. Tollal ainus žanr, kus tema jaoks eesti keel hästi kõlas. Eriti Hedvig Hansoni ja Maian Kärmase esituses. «Maiani «Tuigutuled» on siiani mu üks lemmikplaate.» Kusjuures Maian mängib Tuuli karjääris olulist rolli. Ühel ammusel lauluvõistlusel Saaremaal esitas Tuuli Maiani lugu ja juhuslikult oli autor žüriis. Kuigi närv oli sees, andis Maian hiljem just Tuulile eripreemia. «Pärast tuli veel minuga juttu rääkima,» meenutab ta esimest kohtumist. Aastaid hiljem läks Tuuli Maiani soolokontserdile. «Olin täiesti kindel, et Maian ei mäleta mind, ent tema tuli taas ise minu juurde. Nii tore inimene,» räägib lauljanna loo sellest, kuidas iidolitega tasub kohtuda.

Õpetlik põrumine

Soovitud ja oodatud edu ei tulnud üliinimlikest pingutustest hoolimata. «Pärast Windy Beachi plaadi tegemist olin jumala kutu. Andsin endast kõik, aga vastukaja ei saanud,» räägib Tuuli. Kõige tipuks tuli enamik kuludest isiklikust rahakotist kinni taguda. «Nii väike on võimalus ingliskeelse muusikaga läbi lüüa. Nöep ja Tommy Cash on erandid.» Uudiseid eestlaste edusammudest välismaal võtab ta grammikese kahtlusega, sest kodus on väga raske tajuda, kui kaugele keegi tegelikult jõudnud on. Tihti on elevus Eestis suurem kui edulugu välismaal.

Õuduste pulm

Ehkki debüütalbumi ebaõnnestumine tõmbas vaiba jalge alt, ei saanud Tuuli pikalt kodus norutada. Samal ajal laulis ta bändis Funkifize, mis oli peaaegu igal peol oodatud külaline. «Mulle meenub väga imelik pulm,» toob ta välja erandi. Bändi kutsus esinema pruut, kelle armas olek võlus hetkega terve ruumi. Ent täiesti teisest puust olid nii peigmees kui ka temapoolsed külalised. Funkmuusika neid ei kõnetanud ja esimesed kaks korda mängis bänd tühjale saalile. «Peale selle, et kõik istusid, kadusid pruut ja peigmees pidevalt ära. Mitte koos, vaid eraldi. Tõesti, ma ei näinud pruutpaari terve õhtu jooksul kordagi koos. Mõlemad suhtlesid ainult enda sõpradega.» Viimast osa alustati paari ballaadiga, mis lõpuks mõne paari tantsupõrandale ajas. Siiski oli õhus pinget tunda. Juba esinemispausi ajal tehti muusikutele märkus, et neil on liiga lõbus ja punt võiks vaiksemalt võtta. «Et meeleolu üleval hoida, viskasime vaheajal omakeskis veidi nalja, aga ei midagi erilist,» räägib muusik.

Olukord kiskus üdini teravaks, kui nokastanud publik tuli «Koitu» nõudma. «Mitte Koit Toomet, vaid ikka Tõnis Mäe «Koitu»,» selgitab ta. Sellest pulmast pärineb meeskondlik pakkimise rekord. Autole löödi hääled sisse juba viimase loo ajal, et võimalikult kiiresti minema saaks. Natuke läks aga aega, sest trumme paari minutiga kokku ei paki. «Enamik külalistest oli vist militaartaustaga. Kui auto juures ootasime, tulid nad sinna tüli norima,» meenutab Tuuli õuduste esinemist.

Lõpuks läks lauljanna tee Funkifizest lahku. «Viis aastat tegime sama kava. Ettepanekust teha omaloomingut keegi teine ei vaimustunud.»

 
JUBA PIKALT ÖED: «Kristel ütleb liiga lihtsalt «jah»,» mainib Tuuli. Nii-öelda vanema õena hoiab ta sõbrannal silma peal. Umbes-täpselt teavad nad teineteist 13 aastat. Erakogu / Rasmus Kooskora

Uued tossud muda sees

Miks siis ikkagi peab uute valgete tossudega muda sees rullima? «Kas meid võetakse tõesti nii tõsiselt?» naerab naine üllatunult. «Tahame Ödedega ka piire laiendada. Elu ei pea kogu aeg surmtõsine olema,» rõhutab ta oma motot. Tähelepanelik kuulaja saab muidugi aru, et nalja taha on peidetud sügavam sõnum. Nii räägib «Võõras number» armukolmnurgast ja «Mul on suva» kiusamisest. «Loodan, et mina ja Kristel oleme nüüd need, kellega saab sõud teha,» ihkab lauljanna siiski särtsu ja sära.

VANKUMATU KALJU: Ema haigus tuli paraja šokina. «Õnneks on nüüd kõik korras,» ohkab ta kergendatult. Sellel pildil on ema sülle pugenud umbes aastane Tuuli. Erakogu

Ema haigus

Pärast sünnipäeva sõitis Tuuli nädalaks Saaremaale. Puhkusereisiks seda päris pidada ei saa. Esiteks tuleb kaasa arvuti, sest natuke peab turundustööd tegema. Teiseks ootab ees mitu külaskäiku. «Firmad on vist läbi hammustanud, et detsembris ei tasu pidusid korraldada,» möönab ta kiiret jaanuari ja isegi veebruari. Kõige rohkem soovib ta aga näha lauluõpetajast ema Hellet. «Emal avastati eelmisel aastal rinnavähk. Kuigi kõik on praegu korras, pani see tähtsuse järjekorra paika.» Lihtne näide on üritused ja punased vaibad. «Väga enam sinna ei tõmba. Päeva lõpuks on kõik inimesed samad,» tõdeb ta.

Ema haigus pani Tuuli ka selle üle juurdlema, mis saab elus edasi. Ödedel läheb praegu hästi, aga kauaks, seda ei tea keegi. Igavene see leping ei ole. «Varem arvasin, et tahan teisi laulmisega inspireerida. Neile sel moel energiat anda,» mõtiskleb ta. Nüüd näeb muusik, et selleks on ka teisi võimalusi. «Ma puutun tööalaselt palju kokku sotsiaalmeediaga ja seal toimuv on minu jaoks hirmutav. Lugesin, et noored istuvad tänapäeval kümme tundi ekraani ees,» räägib Tuuli. Vaimne tervis ongi valdkond, millega ta ennast tulevikus kuidagi seob. «See pole õige, et inimesed tunnevad end väärtusetuna, kui neil pole piisavalt jälgijaid,» rõhutab ta päris maailma olulisust. Kusjuures samal teemal tegid Öed loo «Öhuloss», millega ka «Eesti laulul» osaleti. «Mul on tunne, et paljud ei saanud aru, millest «Öhuloss» räägib,» oletab Tuuli. «Kui Instagram ei oleks osa mu tööst, siis ma seal kasutaja ei oleks. Lihtsalt ei viitsi,» on ta kindel.

Sadolini tehnika

Kuigi suurt läbimurret pidi Tuuli ootama ja mitu korda uuesti proovima, ei ole tal selle vastu midagi. Pigem on see hea, sest tänu kogemustele oskab ta edu hinnata. Nii harjutas ta pool aastat iga päev Sadolini tehnikat (Cathrine Sadolini välja töötatud kompleksne vokaaltehnika – H. R.) enne, kui see välja tuli. «Tuimalt, kuni üks päev õnnestus,» usub ta veendunult, et sihikindlus on edu võti. Kurikuulus hääleseade avas Tuulil täiesti uue registri, ilma milleta ta enam hakkama ei saaks. «Olen ka Sirje Medelli käe all õppinud ja pole temaga päris nõus. Erinevatele inimestele sobivad erinevad lähenemised.»

Esimene teletöö

Unistustega kipub olema nii, et kui need ükskord täituma hakkavad, siis enam pidama ei saa. Tuuli on üks «Laulukarussellist» välja kasvanud telesaate «Tähtede lava» saatejuhte. «Tahtsin kangesti «Laulukarussellil» osaleda, ent eelvoorus jäin alati teiseks,» räägib ta. Tema eest näpsas ikka ja jälle koha Mari Väli, kes praegu laulab vokaalansamblis Estonian Voices. «Vist olen seda isegi talle maininud,» naerab naine.

Esimene teletöö meeldib talle väga. Hästi lahe seltskond on nii kaamera ees kui ka selle taga. Ainus tõrvatilk on pisarad, mis noorte lauljate roosadelt põskedelt alla valguvad, kui nad edasi ei saa. «Seda on raske vaadata,» tõdeb Tuuli. Siiski möödub enamik võttepäevast naeru saatel. «Küsisin kord ühelt tüdrukult, kelleks ta saada tahab. Ta vastas: poniks,» kinnitab saatejuht, et lapse suu ei valeta. On siis Tuuli uus Reet Linna? «Kes teab? Võib-olla lähen hoopis poliitikasse,» viskab ta nalja.

PÄEVATOIMETAJA

+372 666 2126
merle.luik@naisteleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 22 33
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee