Pere ja lapsed

NAISTELEHE BEEBIJUTUD | mida tittesid kimbutavate tervisehädade puhul ette võtta? (1)

Liina Metsküla, 2. mai 2019, 16:45
 Oksana Kuzmina / Alamy / Vida Press
Tittesid kimbutab hulk kergemaid tervisehädasid. Mida nende puhul ette võtta ja mida tuleks tähele panna? Perearst Triinu-Mari Ots annab nõu.

JÄLGI LAPSE SEISUNDIT: Beebiea palavikku ja haigestumisse tuleb alati tõsiselt suhtuda. Õnneks möödub enamik tervisehädasid kiiresti ja ohutult.

Palavik

Eriti ohtlik on palavik esimesel elukuul. Kui lapsel tõuseb sel ajal palavik – kehatemperatuur on 38 või rohkem –, tuleb temaga haiglasse minna. Beebide kehatemperatuur võib tõusta ka siis, kui laps on liiga soojalt riides ja teda kraaditakse vahetult pärast õuest tulemist.

Kõhuviirused

Need kulgevad raskemini. Beebidel tekkib väikese kehamassi tõttu kõhulahtisuse ja oksendamise järel kergesti vedelikupuudus ning seetõttu võib üldseisund kiiresti halveneda. Ägedate haiguste korral ongi väga oluline lapse seisundit jälgida – kui ta ei söö ja pissib vähe, on põhjust arstiga nõu pidada.

Nabaprobleemid

Esinevad tavaliselt vastsündinutel, aga «sügava» naba korral ka hiljem. Kuni naba irdumiseni ja pärast irdumist on oluline seda puhastada, et eemal hoida põletikku. Juba irdunud naba võib sageli olla soodne keskkond põletiku tekkeks. Sügava nabaaugu korral peab sageli naba kuivatama ja vajadusel antiseptikumidega puhastama.

Nahalööve

Anna beebi nahalööbest kohe arstile teada. Sageli on põhjuseks hoopis atoopiline dermatiit (esineb keskmiselt igal kolmandal lapsel). See on samuti seotud geneetilise eelsoodumusega. Atoopilist dermatiiti iseloomustab punetavate laikudega ketendav lööve, mis kõige sagedamini avaldubki lapse esimestel eluaastatel. Väga sügelev lööve on imikueas tavaliselt põskedel, aga ka kätel-jalgadel. Atoopilist dermatiiti võivad ägestada väljastpoolt igasugune keemia, mõnele lapsele valmistavad probleeme isegi mähkmed. Tegemist pole klassikalise allergiaga, vaid naha vastusega välisele ärritusele.

Võti atoopilise dermatiidi, kuid ka muude nahaprobleemide vastu võitlemisel on hea hügieen ja niisutamine. Kui muidu ei tule last iga päev kreemitada, siis atoopilise dermatiidi korral on see kohustuslik.

Nahaprobleemide vastu võitlemisel aitavad lõhna- ja säilitusaineteta baaskreemid. 

Haudumus

Esimesel eluaastal on sage mure haudumus nahavoltides. Teisalt võib see probleem tekkida igas vanuses, kui on rohkelt nahavolte.

Beebidel on see lihtsalt mähkmetes olles sagedasem. Ühtlasi võivad nahka ärritada niiskus ja väljaheide. Sestap on oluline vaba õhu juurdepääsu tagamine nahale ja voltide korrapärane puhastamine. Tundliku nahaga beebidel tuleb märg mähe ka kohe kuiva vastu vahetada. Juhul, kui hügieen on laitmatu, kuid ärritatud nahale ja rohkete voltidega beebile kipub ikka haudumus tekkima, tuleks kasutada beebitalki ja muid abivahendeid, mis voldivahesid kuivana hoiavad.

Pepuhaudumuse põhjus on sisuliselt sama, kuid siinkohal lisandub nahavoldile veel väljaheite mikrofloora ja keemia (see võib samuti nahka ärritada). Kergemate pepu- ja nahavoltide haudumuste korral saab abi apteegist. Sageli aitavad tsingi- ja kummelisalv. Kui lisandub nahapõletik ja haudumus püsib, peaks perearsti või -õega nõu pidama.

Beebikõõm

Beebikõõm on sage, aga suhteliselt ohutu häire. Lapseeas avaldub see tihke ketuna peanahal, mõnikord kulmudel ja silmalaugudel. Tõenäoliseks põhjuseks on rasunäärmete ülemäärane produktsioon – võimalik, et teatud bakterite kooslus on tekkepõhjusel oluline.

Kõige parem on titekõõma pehmendada õliga. Sobib spetsiaalne beebiõli, kuid sama tõhusalt töötab tavaline toiduõli. Õli peaks mõneks ajaks peale jätma ja siis pehmet beebiharja kasutades koos lahtise ketuga ära harjama. Samuti võib apteekidest küsida spetsiaalset titekõõmašampooni.

Titekõõma vältida ei ole võimalik. See ei teki pesematusest ja halvast hügieenist ega ole ka kuidagi nakkav.

Ära ehmu!

Vastsündinutel esineb rinnanäärmete suurenemist, lapse rindadest võib tulla ka piima. See möödub iseenesest ja on põhjustatud ema naissuguhormoonide sattumisest lapse organismi looteperioodil. 

Tähelepanu, allergia

Kui rinnatoidul oleval beebil tekib allergia, vaadatakse koos arstiga kohe üle peamised emal allergiat tekitavad toiduained. Seejärel arvatakse need ema toidusedelist välja. Mõni laps ei lase emal midagi süüa, teisel pole mingisuguseid probleeme.

Lapse allergiate ennetamiseks ei saa ema kuigi palju ette teha. Kõige olulisem on elada tervislikult ja toituda tasakaalustatult. Küll aga leidub toiduaineid, mis võivad suurema tõenäosusega beebil allergilisi reaktsioone põhjustada. Pähklitest ja tsitruselistest võiks imetav ema igaks juhuks hoiduda. Samuti paprikast, maasikatest, tomatist, kiivist, ananassist ja isegi šokolaadist. Mõni ema on pidanud lausa kohvist loobuma. Kuivõrd drastiliselt peaks ema toidusedeli üle vaatama, sõltub lapsel tekkinud allergiast.

Rolli mängib ka geneetiline eelsoodumus. Üks ühele seda võtta ei saa, aga tugevalt mängib rolli geneetiline foon. Ehk kui vanemal on allergia, esineb ka suurem tõenäosus, et lapsel on sama. Näiteks kui emal on lehmapiima või teatud piimavalgu talumatus, ei saa sageli ka järeltulijad selliseid piimasegusid süüa.

Allergia kimbutab umbes iga kümnendat beebit

¤ Allergia võib väljenduda erineval moel, kuid lapseeas on kõige sagedasem nahalööve. Allergia võib märku anda juba esimesel elukuul, tõsiste allergiliste reaktsioonide puhul enne. Tavaliselt esineb rohkem allergiaid, kui laps sööb peale rinnapiima ka muud.

¤ Isegi juhul, kui last kimbutab juba rinnapiima saamisel allergia, ei peaks pudelipiimale üle minema. Rinnapiimaga saab laps kaasa palju antikehi. Seda, et emapiimas on midagi sellist, mis lastele talumatust põhjustab, tuleb ette haruharva.

¤ Kui lisatoitu saaval lapsel tekib allergia, tuleb katse ja eksituse meetodil kindlaks teha, millist toitu vältida. Beebidele on allergiateste või vereproove peaaegu võimatu teha. Nahalööbe tekkimisel soovitatakse kõik uued asjad miinimumini viia, lasta nahal paraneda ning siis hakata ükshaaval uuesti toite lisama.

¤ Pähkleid ja mune tuleks esialgu lapsele anda tasapisi. Hiljutisest uuringust selgus, et munaallergiat tekib harvem, kui harjutamist alustatakse imepisikeste kogustega.

¤ Allergiat ei tasu segi ajada beebiaknega, mis avaldub esimesel-teisel elukuul. Lapse näol tekkivad väikesed punnikesed pole kindlasti allergia, vaid veel seotud ema hormoonidega.

Allikas: Triinu-Mari Ots

1 KOMMENTAAR

i
Intelligent Liina 2. mai 2019, 21:55
Pediaatriat õpib maailmas kümneid tuhandeid inimesi. Igal aasta kirjutatakse selles teadusharus sadu raamatuid ja tuhandeid teaduslikke artikleid. Liina-nimeline võtab kõik kenasti ühes artiklis kokku. Kummardan sellise erudiidi ees...

PÄEVATOIMETAJA

+372 666 2126
merle.luik@naisteleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 22 33
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee