Kultuur

Juhan Paadam: Eestil on kõik võimalused igavavõitu eelvoorust edasi pääseda (1)

Kaia Gil, 13. mai 2019, 12:48
Foto: Stanislav Moshkov
Esimene eelvoor 14. mail, kus Victor Crone 14. lauljana üles astub on igavam ja üheplaanilisem. Eestil on kõik võimalused eristuda ja pilet lõppvooru lunastada, ütles 2002. aasta Eurovisioni lauluvõistluse ning 1997-2008 Eurolaulu peaprodutsent Juhan Paadam. Kuum aeg Eurovisioni ennustusteks on taas käes. 

64. Eurovisioni lauluvõistlus sai eile ametliku avapaugu. Kokku osalevad maailma suurima koostöösaate loomisel 41 riigi rahvuslikud teleorganisatsioonid, kelle eesmärgiks on võit koju tuua. Eesti televaataja tähelepanu on esimesel eelvoorul, kus osavõtjaid 17  ja põhiküsimuseks, kuidas võtab miljonipublik vastu meie laulu ja Victor Crone’i. Hetkeseisuga on ennustusportaali OlyBet järgi Eesti laul rahva hinnangul julgelt finaali kvalifitseerumas. Ennustus kestab ja lõplik lahendus selgub esimeses eelvoorus.

Samal teemal

14. mail eetrisse minev konkursi pool tundub mulle nõrgem ja igavam, ühesõnaga üheplaanilisem. Nimetan siin viis edasisaajat ning see loend ei kujuta endast paremusjärjestust,” lausus Juhan Paadam, nimetades esimesest eelvoorust edasi pääsevate riikidena Islandi, Austraalia, Kreeka, Küprose ja Eesti. 

Värviküllasema ja huvitavama, 18 osalejaga teisest poolfinaalist peaksid Paadami hinnangul 16. mai õhtul finaali jõudma Aserbaidžaan, Šveits, Rootsi, Holland ja Venemaa, millest kaht viimast peetakse käesoleva aasta lauluvõistluse favoriitideks.

“Kuid hetkel pole mõtet eelvoorudest ette tõtata,” lisab Paadam.  “Soovin Victorile külma närvi ja keskendumisvõimet. Me ju teame, et tulemuse otsustab suuresti esitus laval ja ekraanil, siin ja praegu. Iga lugu on justkui kolmeminutiline etendus, oma alguse, kulminatsiooni ja finaaliga. Teledramaturgia ja selle realiseerimine – esitus ja sõu kui tervik.” 

Eurovisioni lauluvõistlust sel aastal korraldav teleorganisatsioon, Israeli Broadcasting Corporation, on vaid mõni aasta vana. Tegemist on Paadami sõnul siiski eelkäija, Israeli Broadcasting Authority reformitud järeltulijaga, mistõttu teadmised ja oskused on majas olemas ja alles. “Oma Jeruusalemma 1999. aasta Eurovisioni kogemuse põhjal võin kinnitada, et tegemist oli suurepärase, innovaatilise ja eriti loomingulise produktsioonitiimiga, kellelt oli palju õppida,” lisas Paadam ning toob välja 1999. aastal Israelis toimunud lauluvõistluse kui mitmes mõttes märgilise Eurovisioni ajaloos. 

1999. aastal Israelis toimunud lauluvõistlusel esindasid Eestit Evelin Samuel ja Camille lauluga “Diamond of Night”. See oli esimene Eurovision, kus võistlusele saadetud laul ei pidanud olema rahvuskeeles. Eesti tõi tol korral koju kuuenda koha.  Võitjaks osutus Rootsi Charlotte Nilsson lauluga “Take Me To Your Heaven”, kelle taustalauljate hulka kuulus, muide, Sahlene. Põnev on jälgida meie võistluslaule läbi aegade, tänaseks oleme laulnud eesti-, inglise-, itaalia ja võro kiiles. Kindlasti on sellest ajast peale toimunud tohutu muutus, juba teletehnilised võimalused on muutunud tohutu kiirusega ning üks ühele võrdlust on raske teha. “Täna, nagu alati, on peamine küsimus, kuidas artist, looja kõikide nende teletehniliste võimaluste sisse ära ei upuks,“ lausus Paadam ning lisas, et tulemuse Eurovisionil otsustab suuresti esitus laval ja ekraanil, siin ja praegu. Live – nagu tänapäeval tavatsetakse öelda. Kindel on see, et miski pole kindel. Seetõttu tuleb ise teha oma ennustus, kuulata, vaadata, aga mis oluline – nautida maailma kõige suuremat telesõud.