Kultuur

5 rattasõbralikku linna, millest Tallinn saaks eeskuju võtta (8)

Toimetas Naisteleht.ee, 6. juuni 2019, 13:00
Ei ole saladus, et Tallinn pole oma erilise rattasõbralikkusega Euroopas just esirinnas. Igapäevase liikleja jaoks ei ole mugavat rattateede võrgustikku ning kitsad teeääred ei võimalda kõikjale turvaliselt jõuda.

Hawaii Expressi turundusjuht Priit Salumäe annab nõu, milliste Euroopa linnade positiivsetest kogemustest võiks Tallinn eeskuju võtta, et luua rattasõitu toetav taristu ja tuua linnapilti rohkem kahel rattal liiklejaid.

„Amsterdamis on rohkem jalgrattaid kui inimesi, sõidetakse igapäevaselt tööle, viiakse lapsi lasteaeda ja kooli, käiakse poes. 32 protsenti kõikidest liikumistest Amsterdamis tehakse ratta seljas,” toob Salumäe välja muljetavaldava statistika. „See ei oleks võimalik, kui seal ei oleks niivõrd suurepärased tingimused: laiad rattateed, tihe parklate võrgustik, ratturite liikumist arvestavad ristmikud ning rattafoorid, millega tagatakse kõigi liikluses osalejate ohutus,“ sõnab ta.

Põhjamaiselt eesrindlik Kopenhaagen 

Kopenhaagen on juba aastaid tituleeritud kõige rattasõbralikumaks linnaks maailmas. Keskmine Kopenhaagenis elav inimene sõidab iga päev 3 kilomeetrit, mis annab aasta jooksul kokku üle 1000 rattaga sõidetud kilomeetri! „Eesti võib ju digitaalselt eesrindlik olla, kuid mis puudutab rattaliiklust, siis tõeline innovatsioon sünnib Kopenhaagenis,“ räägib Salumäe.

Lisaks tihedale teedevõrgustikule linnas sees, on rajatud üks eriliselt uuenduslik rattatee, mis ühendab Kopenhaagenit väikelinna Albertslundiga. „Sellel rattateel on mugavused, millest täna Eestis ei oskaks veel unistadagi. Linnadevaheline tee on varustatud rattapumpadega, teel on turvalised ristmikud ja foorid on ajastatud vastavalt keskmisele sõidukiirusele, et sõitjad ei peaks peatuseid tegema,” kirjeldab Salumäe. Sarnaselt Amsterdamile on ka Kopenhaagen tuntud oma tuulise sügise ja niiske talve poolest, mis ometigi rattasõitu ei takista.

Malmö positiivsed püüdlused

Kopenhaageni rattalembus on nakatanud ka sõsarlinna Malmöt, mis innukalt inspiratsiooniks naabri poole piilub. „Malmö linn on viimastel aastatel investeerinud suuri summasid, et linnas elavaid ja seda külastavaid rattureid õnnelikuks teha. 2017. aasta suvel avasid kaks rattavaimustuses linna omavahelise praamiliini, mis on loodud vedama kuni 36 reisijat ja nende rattaid,“ toob Priit Salumäe esile järjekordse positiivse näite Euroopast. Sarnased praamid aitavad ka Amsterdami elanikel linna läbivat Ij jõge ületada ning kõrvuti mahuvad hõlpsalt ära nii ratturid, rollerijuhid kui ka jalakäijad. 

Strasbourgi rendirataste võidukäik

„Mitmeid aastaid oli Strasbourg Prantsusmaa ainukene rattasõbralik linn. Nüüd küsivad kõik Prantsuse linnad Strasbourgi linnaplaneerijatelt nõu,“ muigab Hawaii Expressi turundusjuht. Strasbourglased võib uhkust tunda, sest just nende linnas sõidetakse kõikidest Euroopa linnadest enim rendiratastega. „Strasbourgis on väga hea rendirataste võrgustik. Ma usun, et nende edukus seisneb personaalsuses, sest rentida saab nii lapsetooliga ratast kui ka korviga ratast. Nii nagu vaja on,“ tõdeb Salumäe.

Sportlik Tartu

Ka meie oma tudengilinn võib olla eeskujuks rattasõbralikuma linnakeskkonna loomisel. Lisaks läbimõeldud rattaringluse projektile on Tartu linn ka panustanud linnaruumi parendamisele, et luua ratturitele küllaltki terviklik ja mugav igapäevatrajektoore toetav keskkond – näiteks paigutati 2014. aasta kaasava eelarve projekti raames raha kõnniteede tasandamiseks ristmikel.

„Tartu rattasõbralikkust rõhutavad ka mitmed rattavõistlused, mis õige mitmeks nädalavahetuseks kesklinna liikluse seisma panevad, näiteks Tartu Rattaralli, Tour Of Estonia või Gran Fondo sõit. Ka on ju Tartu Maratoni võistluskeskus linnas ja rattasõit seega pildis ja au sees,“ sõnab Salumäe.