Inimesed

Maineka tunnustuse saanud Eesti naisteadlaste südameasjaks on keskkonnaprobleemid ja keskkonnamuutustega kohanemine 

Toimetas Naisteleht.ee, 11. juuni 2019, 11:14
Tuul SeppFoto: Animals.lv
Täna tunnustatakse Läti Ülikoolis toimuval tseremoonial kaht Eesti, kolme Läti ja kaht Leedu naisteadlast L’Oréal Baltikumi “Naised teaduses” stipendiumitega.

6000 euro suuruse L’Oréali stipendiumi võitnud Tartu Ülikooli loomaökoloogia teadur dr Tuul Sepp ning botaanika ja ökoloogia doktorantuuris õppiv Kaarin Parts on pühendunud keskkonna ja looduse uurimisele. Nende eesmärk on leida lahendusi mitmetele kliima- ja keskkonnamuutusest tekkinud väljakutsetele. 

Tuul Sepp on üks aktiivsemaid ja tuntumaid teaduse populariseerijaid Eestis. Tema sõnul võib teadlaseks olemist pidada lausa unistuste tööks. „Avastad pidevalt uusi asju ning sealjuures paned end kogu aeg proovile. Loomulikult on selles töös palju väljakutseid ja ebaselgust, eriti just rahastamise osas. Kui aga usud endasse ja oma ideedesse ning sul on püsivust ja piisavalt õnne, on võimalik oma tööga maailma paremaks muuta,“ tõdes Sepp.

Läänemeri on üks maailma reostunumaid merealasid. Sinna on sattunud ka palju vähki tekitavaid aineid. Tuul Sepp tahab stipendiumi toel uurida, kas Läänemere kaladel võib olla arenenud kaitsekohastumusi keskkonnareostuse vähki tekitava mõju vastu. Tulevikus võib see uurimissuund aidata leida uusi ideid ka inimeste vähiraviks.

Doktorantide kategoorias stipendiumi võitnud Kaarin Parts ütles, et teda innustab teadustöö ääretu mitmekesisus ja vabadus ajaplaneerimisel. „Mu igapäevane töö koosneb väga erinevatest tööülesannetest ja nõuab väga erinevaid oskusi. See on vaimselt virgutav ja monotoonsusest kaugel. Loomulikult motiveerib mind jätkama ka tunnustus tehtud töö eest,“ kommenteeris Parts.

Kaarin on alati olnud vaimustunud looduses esinevatest keerukatest seostest ja elusorganismide vapustavast adaptatsioonivõimest. Samas valmistavad talle suurt muret meie elukeskkonna arengud. L’Oreali “Naised teaduses” stipendium võimaldab tal lõpetada  doktoritöö puujuurte ja neid koloniseeriva seenekoosluse reaktsioonist kahele kliimamuutuse tegurile – suurenenud õhuniiskusele ja mulla soojenemisele.

Eesti Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere ütles, et soolise võrdõiguslikkuse ja naisteadlaste ebavõrdsuse probleemi peavad paljud eksperdid akadeemilise maastiku orgaaniliseks osaks. „See pole aga olemuslikult seotud teadustöö spetsiifikaga. Pigem on probleemi allikas minevikust piiluv ideaalse teadlase ja tema karjääri stereotüüp, mis eeldab ääretut pühendumist perekonna arvelt. Selle muutmiseks on tarvis muutusi kogu ühiskonnas, sh arusaamises, mis on teaduse kvaliteet ja kuidas teadlasi hinnatakse. Erasektorist tulevad algatused näitavad, et muutused on võimalikud,“ lisas Soomere.