Inimesed

Tiia-Ester Loitme: sõna, millega iseloomustada laulupeol koori juhatava inimese tundeid, pole veel välja mõeldud 

Verni Leivak, 17. juuli 2019, 08:30
ÕIGE SÕNA OTSINGUL: Tiia-Ester Loitme lauluväljakul, mis oli alles veidi aja eest inimestest tiine. «Sõna, millega iseloomustada laulupeol koori juhatava inimese tundeid, pole veel välja mõeldudki. Vaimustav, vapustav, hullupöörane – kõik need on kuidagi armetud ja liiga lahjad.»Foto: Kalev Lilleorg

Ekstravagantne, ettearvamatu, isepäine, bravuurikas, otsekohene ja ainulaadne. Kõik need omadused, mille poolest koorijuht ja dirigent Tiia-Ester Loitme tuntud on, pole temast tänagi kuhugi kadunud. 

Ka hiljutisel juubelilaulupeol, kus omapärast heinapärga kandnud Tiia-Estri (85) juhatada oli esinejate nõudmisel lisaloona kõlanud Ülo Vinteri ja Enn Vetemaa «Laul Põhjamaast», kostis televaatajatenigi, kuidas dirigent laval olnutele talle omasel viisil ütles: «Meie käes on püha laul. Hümn. Palve. Ma palusin, et teie emad ja isad ka kaasa laulaksid. Orkester, palun mängige pillid puruks!»

Tiia-Estri kogemused koorijuhina on kõigile hästi teada. Nelikümmend kaks aastat Ellerheina tütarlastekoori juures, neist üle poole peadirigendina. Kõiki preemiaid ja tiitleid, mida see daam pälvinud on, pole siinkohal mõtet kokku lugeda. Grammy auhinna saaja juba teab, kuidas lauljaid kogu hingest laulma ja publikut kuulama panna. Ja kuigi Tiia-Ester kaalub, kas ehk 80ndate lõpul siinsamas lauluväljakul peetud öölaulupidudel, millest ta koorijuhina kolmel korral osa võttis, võis rahvast rohkemgi olla, jääb naine kindlaks – just nüüd astus temagi elu arvukaima publiku ette. Ent ei tee sellest suuremat numbrit. Nagu asjaolustki, et lisaks sajale tuhandele silmapaarile väljakul jälgis iga tema liigutust veel rohkem rahvast kodudes telerite ees.

Edasi lugemiseks:

Samal teemal

18. juuli 2019, 09:00
Veebi vahendusel vaadati laulu- ja tantsupidu isegi Jaapanist ja Mehhikost

;