Suhted

PETMINE VÕI MITTE: tulin sõbranna mehega käsikäes peolt koju ja suudlesin (55)

Ohtuleht.ee, 13. august 2019, 11:43
Foto: PantherMedia/Scanpix
„Oleme varasemalt kõik koos peol käinud, aga seekord tekkis eriskummaline olukord, kus minu mees pidi kauemkas tööle jääma, aga sõbranna selg tegi jälle liigselt valu. Ühiselt arutades jõudsime otsusele, et mina ja sõbranna mees oleme siis need, kes meie pundi lippu nö kõrgel hoiavad,“ meenutab Ege (nimi toimetusele teada) saatuslikku üritust, kus ta ootamatusse olukorda sattus.

„Ta (sõbranna mees- toim.) tellis takso ja haaras minu kah peale, siis ei pidanud autoga massi ronima,“ oli algus Ege sõnul täiesti normaalne.

„Läksime sisse ja tiirutasime müügiputkade vahel – proovisime mingit nänni ja võtsime joogid. Vahepeal nägime tuttavaid ja jutustasime niisama. Käisime esinejaid vaatamas, et uuesti tiirutama minna – väike paus kõhukinnitamiseks – ja jälle edasi. Võtsime veel mingi joogi. Eks see kõik hakkas mõjuma ja tuju läks lõbusamaks. Samas pole see esimene kord, kui ühiselt tipsutame.“

„Õhtu jätkus ja eks me tundsime end üsna vabalt. Lava ees hoidsime käest kinni ja laulsime täiest kõrist kaasa. Seda oleme ka varem teinud, aga siis on meid olnud neli... Ja täiesti ootamatult sai kallistusest suudlus. Ja ühest sai mitu. Ka koju jalutasime peolt suurema osa teest käsikäes. Alles minu kodumajale lähenedes tellisime takso. Mina läksin oma koju, tema oma. Me ei arutanud ega selgitanud sel ööl juhtunu kohta mitte midagi omavahel ega ka tõenäoliselt oma kaaslastele. Aga nüüd vaevab mind ikkagi süümekas. Isegi mitte niivõrd mehe ees, aga sõbranna ees. Me suhtleme päris sageli – oleme sõbrad ja kohati nagu ka perekond. Öeldes tundub, et ma rikuks meie kõigi elud ära. Aga kas valetamine on parem? Äkki kunagi lobisen kogemata välja. Ma ei ole ta meest kunagi vaadanud niimoodi, aga pärast seda ööd – enam ma teda ka lihtsalt sõbrana ei näe. Endas on segadus, aga kellegagi arutada ei saa. Kõik võivad eksida, mistõttu ei taha ma end ka nüüd maha teha. Ja tõenäoliselt pole ma ainuke. Oleks keegi, kellega saaks seda jagada, aga nüüd põen ja krutin seda endas ainult suuremaks. Sõbranna mul ajalehti ja ajakirju ei loe – tean, et ta ei juhtu ka seda siit lugema. Ehk märkab mu muret keegi, kes oskab head nõu anda, kuidas endas see süümepiinad maha suruda. Kuidas edasi elada ja nende seltskonda nautida?!“

TOIMETAJA

+372 5295 983
merle.luik@naisteleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 22 33
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee