Inimesed

Egon Nuter: minu nõrk koht on kontserdid ja plaadipoed (4)

Helle Rudi, 13. august 2019, 16:52
Linnateatri näitleja Egon NuterFoto: Martin Ahven
Mis on parim nõuanne, mis on sulle eales antud?

Tark ei torma. Ülikooli ajal sai koos koolikaaslasega üks lagunenud taluköks ostetud. Ema siis tõreles – kuhu sa tormad! Taastustöödest ka midagi suurt välja ei tulnud. Läbimõtlemata tegu ja emal jälle õigus.

Mille peaks üks mees elu jooksul kindlasti ära proovima?

Üks mees võiks võtta appi oma kümme abilist ja ise midagi oma kätega ära teha. Olgu selleks siis pesakast, kannel või maja! Suvekodu rajamine on jäänud seljataha, nüüd nikerdan kandlega.

Mida sa viimati lugesid?

Läti teatrimehe Alvis Hermanise «Päevikut». Mõnusalt juurdlev, mõtisklev ja filosofeeriv pilguheit iseenda ning teatri maailma. Lugeda võiks rohkemgi, aga tavaliselt piinab ajusid teatrist antud näitemäng ehk lühidalt öelduna – formaat A4.

Mille eest maksmisel sa raha ei loe?

Enamjagu ikka loen. Joviaalsuse tekkimisel tõesti mõnikord hinda ei vaata. Hea, et elav legend Eric Clapton sai Riias ära nähtud. Kusjuures kogemata trehvasime kontserdijärgsel päeval ka Riia vanalinnas. Kontserdid ja plaadipoed on minu nõrk koht.

Mille peale sa viimati raha kulutasid?

Sõiduks Soome. Jyväskylä Linnateatrist saadeti pensionile minu pikaajaline soome sõber. Õhtu oli erakordselt vaimukas, soe ja sõbralik. Palju vanu tuttavaid ja mälestusi. Lisaks kihutamine kiirteel E4, rohetavad metsad ja merereis. Ütleme, et tegemist oli elamusreisiga!

Mida tahaksid elu jooksul veel teha, millise unistuse ellu viia?

Näha veel mõnda lummavat paika siin maakeral ja tunda, et oled selle maailma servas. Clint of Mother Iirimaal või kahe ookeani tinglikul kokkusaamiskohal Austraalias näiteks. Tundub, et serva kogemiseks on ikka suurel hulgal merd vaja.

Mida sa kindlasti telerist vaatad?

Uudiseid. Kui on, siis häid filme. Mälumänge vaataks ka, kui neid ainult oleks. «Kuldvillakut» pole, «Miljonimängu» ka mitte. Õnneks AK on alles. Spordi tipphetked muidugi tõstavad samuti toonust.

Mis on sinu öökapil?

Praegu on ausalt öeldes öökapiraamat valimata. Seal ootab Daniel Kehlmani «Maailma mõõtmine», aga paraku pesitseb tema peal Paavo Piigi «Miljonivaade».

Millisel filmil on maailma parim lõpp?

Ei tulegi pähe! Happy end meeldib tavaliselt rohkem.

Mis sind vihale ajab?

Liigne omakasupüüdlikkus. Eriti silmatorkav on see poliitilistes debattides, mis ongi ju võitlus iseenesest. Aga kuhu jääb riigimehelikkus? Noh, ega siin muud rohtu ole, kui järgmistel valimistel häälest ilma ehk mõtteliselt vitsa.

Mis on sinu lemmiksöök?

Kõik, mis on hoole ja armastusega valmistatud. Kusjuures ma olen suur supifänn. Lemmikuks on ikkagi seljanka. Sellega mässad pool päeva, aga see on ka seda väärt. Peaks lumepallisupi ükskord ette võtma.

Mis peab kindlasti kuuluma ideaalse puhkuse juurde?

Võiks olla mingi seniteadmata ja senikogematu meeldiv avastus. Vietnamist meenub kohe tänavatoidu ekskursioon Hanois ja retk Mekongi deltas.

Mida sa duši all käies laulad?

Duši all ma eriti ei laula. Ei ümise ka. Puristan ilmselt rohkem ja olen valvel, et seep silma ei läheks.

Mis sind naerma ajab?

Hea sõnamäng või situatsioon, mis loob nn pildiga nalja. Noh, keegi suur loom kõrvuti väikesega ja mis siis saab – olete ju kuulnud küll, kui loomaanekdoote silmas pidada.

Millist riietuseset oma garderoobist kõige tihedamini kannad?

Teksasid ilmselt ja häid, juba pisut omaks kantud jalavarje.

Mis sinu köögist iial ei puudu?

Sool, suhkur, pipar. Toidus peavad need kõik tasakaalus olema. Tavaliselt kestab piprapurk kõige kauem. Loogiline ka. Kohvi pipraga ei joo. Soolaga ka mitte. Polegi statistikat pidanud, kumb on võidumees – sool või suhkur.

Mis on sinu suurim patt?