Inimesed

Ugala teatri juht Garmen Tabor oma meest tööle ei võta: „Ma kohe ei salli onupojapoliitikat.“ 

Verni Leivak, 11. september 2019, 06:35
LINNAD EI LAHUTA: Garmen sõnab sügava austusega, et on abikaasa Margusele võimaluse eest ennast teostada äärmiselt tänulik: «Aga ega see mu ringilendamine ühest Eesti linnast teise ole ju esimest korda. Olen olnud ka Kuressaare linnateatri uuesti käimalükkamise juures.»Foto: Teet Malsroos

Nii näitlejale kui ka juhile pole kõige tähtsam enesekindlus, vaid eneseusaldus. Nii arvab Viljandi teatrit juhtima asunud Garmen Tabor. Uuele ametile lisab vastutusrikkust tõik, et Ugalal algab kohe sajas hooaeg.

Garmen (51) sobib teatrijuhiks nagu valatult. Pole kahtlustki. Naise enesekindel pilk pole sugugi ette manatud, vaid sügava sisemise jõu väljendus, mille taha peituvad aastakümneid kestnud kogemused, veendumused ja teha tahtmine. Ta tunneb ju teatritööd lausa rohujuure tasandilt.

Vahemaal pole tähtsustKuigi Garmen õppis läinud sajandi 80ndate teisel poolel pedagoogilises instituudis aastakese raamatukogundust, tõmbas teater teda lausa hoomamatu jõuga. Seetõttu ei öelnud ta toona ära isegi tagasihoidlikust Rakvere teatri riietur-kostümeerija kohast. Praegu on sel jõulisel natuuril ette näidata kaks kultuurialast kõrgharidust kinnitavat diplomit, töö näitleja, lavastaja, kirjandusala juhataja, rahvusooper Estonia näitejuhi ning Tartu ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia õppejõu ja etenduskunstide osakonna juhatajana. Ja muidugi aastakümneid kestnud Annemai roll eestlaste kultussarjas «Õnne 13».«Annemai on muust tööst hoopis kõrvalseisev ja eraldi nähtus,» tunnistab Garmen ja lisab, et seriaali tehakse rõõmsalt edasi, sest rahvusringhääling aktsepteerib vaatajate nõudlust.

Edasi lugemiseks: