Inimesed

Unetuse käes vaevelnud naine: „Õhtuks oli väsimus nii suur, nagu oleksin päev otsa raskeid maakive tassinud.“ 

Silja Paavle, 10. november 2019, 06:00
Foto: vida press
«Hommikuti tööle jõudes olin täiesti läbi, tahtsin keset tööpäeva magada. Õhtuks oli väsimus nii suur, nagu oleksin päev otsa raskeid maakive tassinud,» meenutab Marie Kurri unetut aega.

Üldiselt pole Mariel (39) unega elus probleeme olnud – möllaku akna taga või kõige tugevam torm, naine magab nagu nott. Lisaks on ta enda sõnul õnnelik inimene, kes elab õigel laiuskraadil. Talle sobib väga, kui kevadel ja sügisel kella keeratakse.
Küll aga läks tema bioloogiline kell omadega sassi aastal 2000, kui Eestis otsustati kella suveajale mitte keerata. 20aastane Marie töötas siis ülikooli kõrvalt klienditeenindajana ja pinget oli parasjagu. Töökoht asus Tallinnas, eksameid sõitis tegema Pärnusse ja parasjagu oli käsil kõige keerulisem sess.

Edasi lugemiseks: