Suhted

REPORTAAŽ TUTVUMISÕHTULT | KOHTING PILKASES PIMEDUSES: mida tohib, mida mitte?

KOHTING PILKASES PIMEDUSES: kui sa ikka ei näe vestluskaaslase silmi, siis on paganama raske teda mõista  

Kristjan Väli, 7. november 2019, 00:02
TULED PÕLEMA: Pärast üritus lähevad tuled põlema ja mõtled, et kuidas su pimesi tekkinud kujutlem inimesest on reaalsuses. Foto: Erki Parnaku
Mida tehakse pimedas ruumis, kus kohtuvad võhivõõrad naised ja mehed? Mida tohib teha, mida mitte? Kas õhtujuht käsib üksteist Terje Aru kombel karvamütsi ja hõbelusikaga hellitada või piirdub kogu sündmus siivsate sõnadega?

Ümberringi, nii kaugele kui silm ulatub, laiub pilkane pimedus. Ei ole öö, kuid pole ka päev. Vähemalt minu jaoks. On vaid ärevus tundmatu ees. Ma ei karda küll pimedust, ent võõraid inimesi küll. Mis sest, et ajakirjanikuamet eeldaks justkui vastupidist tüpaaži. Ometi olen siin pimedas keldrirestoranis. Ja mind ümbritsevad võõrad. 

Edasi lugemiseks: