Pere ja lapsed

Juulamõisa: kes see hull põllu peale kohviku tegi? 

Kersti Eero, 18. november 2019, 10:36
„Kalevipoeg oli meie kandi mees, Saadjärve ääres ta oma kive loopis ja vooredki on väidetavalt Kalevipoja küntud,“ naerab Juulamõisa kohapärimuskohviku perenaine Eneli Kaasik. Seda juttu võib siin pikalt veeretada. „Tahame, et kohvik oleks koht, kus inimene saab aru, mis siin kandis erilist on ega jookse kohe edasi,“ ütleb abikaasa Kalvo. Foto: Aldo Luud

„Tore on midagi koos teha, pealegi saab siin lastele töökogemust pakkuda,“ ütleb Kerteni (7), Arturi (13), Klaudia (14) ja Karmeli (17) ema  Eneli Kaasik. Kui pereisa Kalvo on kolm-neli viimast aastat keskendunud mullu kevadel avatud Juulamõisa kohvikule, siis pereema jätkab ka intensiivraviarstina Tartus Maarjamõisa kliinikumis  ja jõuab valvesse ka Jõgeva haiglasse.  

Kelle peas kohvikumõte sündis? „Sõltub, kelle käest küsida: Mina ütlen, et minu – ja Kalvo ütleb kindlasti, et tema,“ naerab Eneli. „Tõenäoliselt tuli mõte ikkagi perenaiselt,“ pakub Kalvo. „Aga kiita saan ainult iseennast – et olen nii toreda ja tubli naise võtnud.“  

„Eks me ikka koos mõtisklesime,“ arvab Eneli. „Kuskilt see mõte tuleb ja siis hakkad nii- ja naapidi edasi arutlema. Kas see on realistlik, kas see pakuks kogu perele midagi? Kuidas ühitada see oma senise eluga?“  Üks tõuge oli kindlasti 20 aastat Tartus Kroonpressis tööl käinud pereisa soov leida töökoht kodule lähemal.

Edasi lugemiseks: