Kultuur

Sel nädalal ajaloos: avati Eesti Rahva Muuseum 

Silja Paavle, 18. detsember 2019, 15:23
Eesti Rahva muuseumi uusim hoone, mis avati 2016. aastal Raadil.Foto: Aldo Luud
Kuigi Eesti Rahva Muuseum asutati Tartus 110 aasta eest, võttis selle rajamine aega. Esimene püsinäitus avati eesti esemelist ning vaimset kultuuripärandit säilitavas muuseumis 18. detsembril 1927. aastal.

Esimesed sammud muuseumi rajamise teel tegi Jakob Hurt, kes algatas suurejoonelise rahvaluule kogumise. 1907. aastal otsustasid tema matustele kogunenud vaimuelu juhid, et Eesti Rahva Muuseum tuleb luua. Nende nägemuse kohaselt pidi muuseumis hoitama Hurda rahvaluulekogusid ning kõike põnevat, mis Eesti ja eestlastega seotud. Esimese töökoosolekuni jõuti 1909. aastal.

Vanavarakogud täienesid jõudsalt. Need koondati 1922. aastal Tartu külje all asunud Raadi mõisa ning alustati ettevalmistusi muuseumi avamiseks. 1927. aastal sai see teoks – avati üle Eesti kokku kogutud vanavarast esinduslik Eesti Rahva Muuseumi püsiekspositsioon.  Väljapaneku naelaks olid 60 rahvarõivastes mannekeeni, samuti ka seto suitsutare koos sisustusega.

Teises maailmasõjas jäid Raadi lossist järele vaid varemed, muuseumitöötajate ennastsalgava töö ja vaevaga umbes 95% ulatuses päästetud kogud koliti linna erinevatesse paikadesse.

1994. aastal sai muuseum uue näitusemaja Kuperjanovi tänavale ning juba kaks aastat hiljem võttis Riigikogu vastu otsuse, et nii tähtis asutus väärib uut maja. Pärast pikka ettevalmistus ja –ehitusprotsessi avati see 2016. aastal taas Raadil. 355,8 meetri pikkune muuseum sümboliseerib ajarännakut tänasest mälestusterohkest perioodist kuni kiviajani. Uuel püsinäitusel „Kohtumised“ saab ülevaate kõigist eestlust kujundanud murrangulistest ajalooetappidest. Soome-Ugri kultuurist saab aimu väiksemal püsinäitusel „Uurali kaja“.

;