Inimesed

Kaasasündinud puudega Maarja Kaplinski: „Kui kuidagi ei saa, siis kuidagi ikka saab.“ 

Silja Paavle, 7. jaanuar 2020, 06:14
RÕÕMU HOIDES: Kuigi elu on Maarja jalge ette omajagu raskusi pillanud, hoiab naine endas kindlalt elamise julgust ja tegutsemisrõõmu ning eelistab läbi elu minna hea tujuga.Foto: Aldo Luud
«Unistamine pole tugitoolis šokolaadi söömine, see toob tõsise töö ja vastutuse,» ütleb Maarja Kaplinski. Kaasasündinud puude tõttu on see tubli naine pidanud unistuste nimel võitlema ja mõnest asjast ka loobuma.

Maarja (55) sündis vesipea ja seljaajusongaga. Tol ajal soovitati selle diagnoosiga lapsed vanematel lastekodusse anda. Naine on kuulnud ühelt 1980ndatel eripedagoogikat õppinud tuttavalt, et hinnatud spetsialistidele õpetati lausa ülikoolis seda, kuidas vanemaid lapsi ära andma suunata.
Maarja esimene mälestus endast on, kuidas ta istub isa süles ja vaatab tulle. «Ma olen isale sellest rääkinud, ta arvas, et ma võisin olla siis kahene,» meenutab ta. Selle mälestuse ja üleüldse tulevase võimaluse pärast elada ja oma unistusi täita on Maarja ema Küllikesele ja isa Jaanile väga tänulik.

Edasi lugemiseks:

;