Kultuur

Sel nädalal ajaloos: toimus rahvaloendus pärast esimest maailmasõda 

Silja Paavle, 28. detsember 2019, 11:54
Rahvaloendaja töövahendid 2011. aastal.Foto: TEET MALSROOS
Et saada aimu eestlaste rahvaarvust ning rahvastiku koosseisust iseseisval Eestimaal pärast esimest maailmasõda, korraldas Riigi Statistika Keskbüroo 28. detsembril 1922. aastal rahvaloenduse.

Inimeste kõrval pandi siis kirja ka elumajad ja korterid.

Rahvaloenduste ajalugu saab alguse ajavahemikus 1782 – 1858, mil Eestis korraldati seitse hingederevisjoni. Neid peetaksegi tänapäevaste rahvaloenduste eelkäijaiks.

Hingederevisjon kujutas loendust, mille alusel koostati 1630. aastal Venemaal sisse seatud maksukohuslaste nimekirjad. Selle käigus pandi kirja kõik mehed, sest Vene riigi pearahamaksu ehk hingemaksu maksid meessoost hinged. Hiljem pandi kirja ja maksustati ka naised. Hingeloendid ei olnud täpsed, sest neist jäid välja mõnede ühiskonnaklasside inimesed - näiteks aadlikud, literaadid, vaimulikud, ametnikud ja sõjaväelased seda maksu ei maksnud.

Rahvaloendusi korraldati ka Nõukogude okupatsiooniperioodil, taasiseseisvunud Eesti esimene loendus oli 2000 ning seni viimane 2011. aastal. Statistikaameti korraldatud 2011. aasta loendus oli rahvaloenduste 130-aastases ajaloos esimene paberivaba – loendaja sisestas toona andmed otse sülearvutisse, kust need liikusid mööda turvakanaleid otse serverisse.

Järgmine rahvaloendus on kavandatud 2021. aastaks. Esimest korda Eesti ajaloos ei tule sel perioodil ukse taha rahvaloendaja, vaid kõik oluline loetakse üle registriandmete põhjal. See tähendab, et otse inimestelt ei küsita midagi, tulemused saadakse ühtekokku vähemalt 24 riikliku andmekogu info alusel. Sellest ka loenduse nimetus – registripõhine rahva ja eluruumide loendus. Eesti on kümnes riik maailmas, kes rahva ja eluruumide loendust seesuguselt registripõhiselt korraldab.