Suhted

Trükitehniliste probleemide tõttu on tänased lehelood veebis tasuta loetavad.

Tahad oma iseloomu muuta? See on täiesti võimalik 

Triin Tael, 28. detsember 2019, 00:01
MA OTSUSTAN TÄNA ÕNNELIK OLLA: Ameerika tudengitega tehtud katse näitas, et soovi korral on inimene võimeline oma iseloomu muutma.Foto: Feodora Chiosea / Alamy
Aastakümneid peeti iseloomu vankumatult ühesuguseks – selline, nagu sa olid viieteistkümneselt, oled sa ka 75aastaselt. Kuid värsked uuringud on näidanud, et iseloomu mõned elemendid muutuvad aja jooksul. Ning teadus kinnitab: kui tahad oma iseloomu muuta, on see täiesti võimalik!

Ajakiri Forbes väitis mullu, et varem kaljukindlaks peetud iseloomu on viimased paarkümmend aastat uues valguses vaadatud. Inimaju ja -käitumise uuringud on näidanud, et iseloom on vähemalt veidike muutlik – ning on võimalik, et muutused on suuremadki. Hiljutises uurimuses võeti luubi alla 50 aasta jooksul kogutud 400 000 inimese andmed. Selgus, et ehkki iseloomu mõned elemendid jäävad aja jooksul stabiilseks, muutuvad teised märgatavalt. Teisisõnu: iseloom on ühtaegu üsnagi stabiilne ja teisalt muutlik. Kuivõrd muutlik, sõltub juba indiviidist endast. Kuid üks on selge: nende puhul, kelle iseloom on aja jooksul märgatavalt muutunud, on muutus enamjaolt positiivne.

„Üldiselt muutuvad kõik kohusetundlikumaks, emotsionaalselt stabiilsemaks ja meeldivamaks,“ seletas uurimisrühma juht Rodica Damian, Houstoni ülikooli psühholoogiadotsent. Sugudevahelisi erinevusi selles ei täheldatud. Damian lisas, et need, kes olid noorpõlves hoolivad ja tasakaalukad, olid seda tõenäoliselt ka vanemas eas. „16aastaselt teistest kohusetundlikumad inimesed on tõenäoliselt teistest kohusetundlikumad ka 66aastaselt.“

Millest sõltub, kas iseloom jääb samaks või muutub? Varasemad uurimused on näidanud, et ilmselt mängivad pärilikkus ja keskkond võrdset rolli. Viimasel ajal on teadlased aga leidnud, et keskkonnamõju võib mõnd faktorit mõjutava geeni nii-öelda sisse lülitada. See pole veel kõik. Ameerika tudengitega tehtud katse näitas, et soovi korral on inimene võimeline oma iseloomu ise muutma.

Psühholoogid mõõdavad isiksusejooni suureks viisikuks kutsutavas raamistikus. See kirjeldab inimese iseloomu viie teguri abil: avatus kogemusele (meeldivad sulle uued asjad ja elamused?), meelekindlus (kas täidad oma lubadusi?), ekstravertsus (kas sulle meeldib teiste inimeste seltskonnas viibida?), koostöövalmidus (oled sa teiste vastu kena?) ja neurootilisus (oled sa emotsionaalselt stabiilne?). Professor Nathan Hudsoni tiim Texase osariigis asuvas Southern Methodist Universitys värbas 15 nädalat kestvaks uurimuseks 377 psühholoogiatudengit. Hudson ja tema kolleegid tahtsid teada, kas inimene saab ise otsustada, kus ta isiksuseskaalal paikneb, vahendas mullu novembris veebiväljaanne Research Digest. 

Teadlased palusid igal katsealusel leida mõni isiksusejoon, mida nad muuta tahaksid. Enamik tahtis olla kas  ekstravertsem ehk seltskondlikum või vähem neurootiline. Esmalt testiti, milline on katsealuse iseloom. Seejärel anti neile mitmeid ülesandeid, mis pidid aitama iseloomu soovikohaseks vormida. Pärast uurimust kontrollisid teadlased, kas tudengitel oli õnnestunud eesmärgi poole liikuda. Tulemus on lootustandev: need katsealused, kes rohkem vaeva nägid, muutusid rohkem. „Kui inimene harrastab aktiivselt käitumisviise, mis on mõeldud isiksusejoonte muutmiseks, võib ennustada, et see joon süveneb aja jooksul rohkem,“ nentis Hudson. 

Inc.com päris professor Hudsonilt, milliseid käitumisviise ta oma katsejänestele soovitas. Veebiväljaanne teeb professori saadetud nimekirjast väikese kokkuvõtte.

Kui tahad olla seltskondlikum

1. Enne magamaheitmist tuleta meelde mõni positiivne suhtluskogemus, mis sul päeva jooksul oli. Analüüsi, mis sulle selle juures meeldis.

2. Ütle poes kassapidajale tere.

3. Mõtle valmis vastused sellistele sagedastele küsimustele nagu „Mis tööd  sa teed?“ jne. Harjuta neid.

4. Ütle tere inimesele, keda sa varem kohanud pole, ning kommenteeri teie ühist ümbruskonda. (Näiteks: „Küll on ilus ilm!“, „Need lilled on imekaunid!“, „Mulle meeldib see laul väga.“)

5. Helista sõbrale, kellega sa pole ammu rääkinud.

6. Koosta nimekiri küsimustest, mida uutele tuttavatele esitada. (Need võiksid olla tavapärasest ootamatumad, näiteks: „Mida põnevat sul järgmise paari nädala jooksul plaanis on?“, „Kas sulle meeldib süüa teha? Mis sööki sa viimati tegid?“, „Mis on kolm sõna, millega sõbrad sind iseloomustaksid?“)

7. Leia meelepärane vabatahtlike organisatsioon ja osale mõnel nende üritusel.

8. Ühine pargis/spordisaalis/rannas mõne sportliku meeskonnamängu mängijatega.

9. Kui keegi sinu arvamust küsib (näiteks: „Kuhu me võiksime sööma minna?“, „Milline on sinu seisukoht?“), anna aus vastus. 

10. Räägi mõnele lähedasele sõbrale avameelselt mõnest oma praegusest probleemist.

Kui tahad olla vähem neurootiline

1. Hommikul ärgates ütle endale: „Ma otsustan täna õnnelik olla.“

2. Kui tunned, et lained löövad üle pea kokku, jäta kõik sinnapaika ja keskendu sügavale hingamisele.

3. Enne magamaheitmist pane kirja üks positiivne seik päevast ja lisa, mis tundeid see sinus tekitas.

4. Avalda kellelegi tänu (näiteks ütle sõbrale, miks ta sulle meeldib).

5. Kui oled usklik, palveta vähemalt viis minutit. Kui ei ole, mediteeri vähemalt viis minutit.

6. Kirjuta vähemalt viis minutit päevikusse, milline päev sul oli. Jäädvusta nii sündmused kui ka oma tunded.

7. Kui oled stressis, pühenda vähemalt kaks minutit sellele, et meenutad varasemaid samasuguseid olukordi, kus sa tulid katsumusest edukalt välja (näiteks kui pabistad kõnepidamise pärast, tuleta meelde varasemaid kõnesid, mis sul korda läksid.)

8. Korralda oma telefoniga vähemalt pooletunnine fotojaht. Pildista asju, mis sulle rõõmu valmistavad (näiteks ilusaid loodusvaateid, sõpru, arhitektuuridetaile, mugavat voodit, iseennast). 

9. Kui märkad ligi hiilimas negatiivset mõtet, identifitseeri see, kuid mõtle samal teemal kolm tõest positiivset mõtet (näiteks: „Vastik, et laupäeval vihma sajab. Aga meil on vihma vaja, rahulik nädalavahetus aitab mul aktiivseid nädalavahetusi paremini hinnata ning võimaldab lisaks tööasjad korda ajada.“)

10. Tuleta meelde üks isik, kes on sulle kunagi haiget teinud, ja otsusta talle andestada.

(SIDEBARI JUURDE)Foto: Marco Cristofori / ASK Images / Alamy

Kümme soovitust, kuidas uuel aastal õnnelikum olla

Su õnnest on puudu vaid uus avaram kodu. Viimaks saadki selle – kuid märkad, et pole ikkagi õnnelik? See on äärmiselt inimlik. Ihaldame alati enamat. Minimalismiblogi Becoming Minimalism jagab raamatu „Õnneteadus“ autori, õnneprofessoriks kutsutava Catherine A. Sandersoni nõuandeid igapäevase õnnetunde suurendamiseks.

1. Tee väikesi muudatusi päevarütmis. Maga rohkem, tee trenni, jaluta looduses, mediteeri.

2. Loe rohkem raamatuid. Kasuta raamatuid igapäevahallusest pagemiseks, aga ka õppimiseks – uurimused on näidanud, et elupõlised õppurid püsivad terved ja naksid.

3. Leia sobiv paariline ja meeldiv töö. Kui sulle meeldib su kaaslane ja su igapäevane töö, oled õnnelikum ja saavutad suuremat edu.

4. Ole tänulik. Õnneprofessor soovitab kaht tegevust. Esiteks pea igapäevast tänulikkuspäevikut. Teiseks tee tänuvisiit kellelegi, kes on sulle tähtsat mõju avaldanud, ning räägi talle, kuidas sa teda hindad.

5. Naerata rohkem – ka siis, kui sul tuju pole. Uurimused on näidanud, et naeratades saame aju ära petta, nii et see hakkab tootma õnnehormoone.

6. Naudi lihtsaid igapäevaseid hetki. Kui tunned rõõmu igapäevastest asjadest, näiteks heast ilmast või võimalusest lähedaste seltsis rannas jalutada, õpid olema tänulik selle eest, mis sul on. Meenuta kõike tänuväärset rasketel hetkedel.

7. Tee head. Osuta heategusid. Käi vabatahtlikuks. Ole kõigi vastu lahke. Käi põdura vanainimese asemel sisseoste tegemas. Arvukad uurimused on näidanud, et teistele head tehes aitad ka ennast.

8. Kuluta raha elamustele, mitte asjadele. Uuringud on näidanud, et mõne eseme – käekoti, köögividina, auto –  ostmine võib hõlpsasti viia kahetsuseni. Ent elamustesse – kontsert, matk, laulutunnid – investeerides suurendad oma õnnetunnet. Meeldivaid elamusi meenutades tunneme õnnetunnet ka tagantjärele.

9. Hoidu võrdlustest. Sotsiaalmeedia tekitab meis tunde, et teised elavad glamuurset elu, kuid olgem rahulikud: kõik pole kuld, mis hiilgab. Ära kadesta võõraste elu, lepi parem oma ebatäiuslikkusega.