Pere ja lapsed

PANE TÄHELE! Isadel on oodata tähtsaid muudatusi – täiendav hüvitis ja pikem puhkus (2)

Toimetas Andra Nõlvak, 10. jaanuar 2020, 14:21
Isapuhkus. Foto on illustratiivne.Foto: PantherMedia/Scanpix
1. juulist 2020 hakkavad kehtima uued muudatused, mis puudutavad vanemapuhkust ja -hüvitist. Muudatus toob kaasa 30päevase isapuhkuse ja loob isadele täiendava vanemahüvitise.

Sotsiaalkindlustusameti andmetel on isapuhkust ja isa täiendavat vanemahüvitist õigus saada:

  • isadel, kelle laps sünnib 1. juulil 2020 või pärast seda.

  • kui lapse bioloogiline isa ei täida kohustust last kasvatada ja ei ole juba ära kasutanud õigust isa täiendavale vanemahüvitisele, on selle saamise õigus lapsendajal, eestkostjal, hoolduspere vanemal või ema abikaasal.

  • ema abikaasal on õigus ka siis, kui lapse bioloogiline isa esitab sotsiaalkindlustusametile kirjaliku teate isa täiendava vanemahüvitise saamise õigusest loobumiseks.

Tähele tuleb panna asjaolu, et muudatus hakkab kehtima alates 1. juulist 2020 ehk kehtib ainult nende lastega seoses, kes sünnivad 1. juulil 2020 või pärast seda. Et uus süsteem kehtiks, peab ka kogu uue süsteemi järgi võetav puhkus olema pärast 1. juulit 2020. Uut isapuhkust ei saa kasutada varem, kui alates 1. juulist 2020.

Kui lapse eeldatav sünnikuupäev on 1. juuli 2020 või hiljem, aga laps sünnib tegelikult varem, kehtib isale vana kord ehk tal on õigus kasutada isapuhkust 10 tööpäeva.

MIDA PEAB TEADMA?

  • Saab kasutada alates 30 kalendripäevast enne eeldatavat lapse sünnikuupäeva kuni lapse 3-aastaseks saamiseni. (NB! Arvesta üleminekuperioodi erisusega!)

  • Isa täiendava vanemahüvitise saamise ajal peab puhkama kõigi oma tööandjate juurest! Puhkuse kasutamise periood kantakse töötamise registrisse. Isapuhkust saab kasutada nii ühes osas kui osade kaupa. Töölepinguseadusest tulenevalt võib tööandja keelduda puhkuse andmisest lühemaks perioodiks kui 7 kalendripäeva.

  • Isapuhkuse ajal ei tohi isa töötada ja tulu teenida! Ei kehti tavalise vanemahüvitise põhimõte, et maksimaalselt poole hüvitise ülempiiri (ehk 2020. aastal 1774,05 euro) teenimisel vanemahüvitis ei vähene.

  • Isadel, kes tööl ei käi (sh ka FIEd või nn vaba elukutse esindajad (nt notarid, kohtutäiturid, vandetõlgid, audiitorid, pankrotihaldurid) ning käsundus- ja töövõtulepingu vm võlaõigusliku lepingu alusel töötavad inimesed või juriidilise isiku juhtorgani liikmed), saavad samuti isa täiendavat vanemahüvitist 30 kalendripäeva eest. Seda saab kasutada endale sobival ajal alates 30 kalendripäevast enne lapse eeldatavat sünnitähtaega kuni lapse 3-aastaseks saamiseni. Isa saab ise otsustada, kas soovib hüvitist ühes osas või osade kaupa.

  • Kui perre sünnib pärast 1. juulit 2020 väikese vahega mitu last, on kõigi lastega seoses õigus kasutada 30-päevast isapuhkust ja/või isa täiendavat vanemahüvitist. Iga lapse hüvitist/puhkust tuleb kasutada erineval ajal - seda ei ole võimalik võtta välja mitme lapse eest korraga ega saada sellest tulenevalt samal perioodil mitmekordset hüvitist.

  • Mitmike puhul kehtib üks periood/hüvitis olenemata sündinud laste arvust.

  • Isa täiendavat vanemahüvitist võib saada nii perioodil, kui ema on vanemahüvitise või sünnitushüvitise saaja (30 kalendripäeva enne lapse eeldatavat sünnikuupäeva), kui ka hiljem, kuni lapse 3-aastaseks saamiseni.

  • Kui pere soovib, et isa saaks järjest nii tavalist vanemahüvitist kui isa täiendavat vanemahüvitist, siis esimesed 30 päeva loetakse alati isa täiendavaks vanemahüvitiseks. Tavalist vanemahüvitist võib isa hakata saama päevast, mil laps on vähemalt 70-päeva vanune ja ema sünnitusleht on lõppenud.

Isa täiendav vanemahüvitis arvestatakse välja samade reeglite alusel nagu tavaline vanemahüvitis ehk hüvitise suuruse arvestamiseks lahutame esmalt lapse sünnikuust sellele eelnevad 9 täispikka kalendrikuud (ehk keskmise raseduse pikkuse, olenemata sellest, kas laps sündis tähtaegselt, oli enneaegne või kauem kantud) ning vanemahüvitise arvestamisel võtame aluseks omakorda sellele eelnenud 12 kalendrikuu tulud.

Hüvitise summa sõltub sotsiaalmaksu suurusest, mis on teenitud tulult makstud.

Vanemahüvitise alammäär on eelmise kalendriaasta 1. jaanuaril kehtinud töötasu alammäär (2020. aastal 540 eurot). Vanemahüvitise maksimaalne suurus on kolmekordne üle-eelmise aasta Eesti keskmine palk (2020. aastal 3548,10 eurot.)

Paindlikumaks muutub ka vanemahüvitise maksmise periood

Muudatus näeb vanemahüvitise maksmist vastavalt vanema soovile kalendrikuude kaupa peatada ja jätkata kuni lapse 3-aastaseks saamiseni.

Nii muutub võimalikuks vanemahüvitist saamist kalendrikuude kaupa peatada ja jätkata kõigil vanemahüvitise saajatel – nii neil, kes alles hakkavad vanemahüvitist saama, kui neil, kes saavad vanemahüvitist varasemast. Oluline on meeles pidada, et vanemahüvitist saab peatada ja jätkata kuni lapse 3-aastaseks saamiseni.

Peatamisel ja jätkamisel on tingimuseks, et vanemahüvitist ei või määrata lühemaks perioodiks kui üks kalendrikuu, välja arvatud vanemahüvitise saamise algus- ja lõpukuul.

Vanemahüvitise maksmise jätkamisel vanemahüvitise suurust ümber ei arvutata!

Allikas: Sotsiaalkindlustusameti koduleht 

Samal teemal

8. november 2019, 17:21
Manona Paris | Isside ajastu on käes. Miks siis mõned seda vihkavad?
28. august 2019, 10:44
Beebiga isapuhkust nautiv Margus Tsahkna: minu kannatust ei ole varem nii proovile pandud
1. august 2019, 07:48
IMETAMISNÕUSTAJA: rinnaga toitmisel on tähtis ka isa toetus ja lähedus
25. juuni 2019, 16:30
PUUST JA PUNASEKS | Lastetoetused – kellele ja millal?

;