Pere ja lapsed

Tohoh! Viimastel aastatel on laste nägemisprobleemid hüppeliselt kasvanud (2)

Toimetas Silja Paavle, 13. jaanuar 2020, 23:34
Viimastel aastatel on laste nägemisprobleemid märgatavalt suurenenud, sest lapsed viibivad üha vähem aega väljas mängides ning eelistavad tubastes tingimustes ekraanide taga aega veeta. Foto: PantherMedia/Scanpix
Lapsed veedavad üha rohkem aega ekraanide ees, mistõttu on suurenenud lastevanemate ja optometristide mure nende nägemise arengu ja pidevast lähitööst tulenevate tagajärgede pärast.

„Laste nägemisprobleemide üheks suurimaks mõjutajaks on lähitöö, mille alla kuulub nii lugemine, õppimine kui ka ekraanide suurenenud vaatamine,“ selgitas Instrumentarium Eesti optometrist Merle Väljari. Ta lisas, et laste puhul on nägemisprobleemid märgatavalt suurenenud eelkõige viimastel aastatel, kuna lapsed viibivad üha vähem aega väljas mängides ning eelistavad tubastes tingimustes telekat vaadata või nutitelefonis olla.

Kord aastas silmaarstile

Selline pidev koormus silmadele võib põhjustada nägemise hägustumist nii kaugele kui lähedale vaatamisel ja raskusi objektide, sõnade või tahvlil oleva teksti ära tundmisel. Optometristi sõnul tuleb laste nägemist regulaarselt kontrollida, sest tihti ei pane lapsevanemad silmanägemise halvenemist tähele. Nii võib juhtuda, et satutakse nägemiskontrolli liiga hilja. Ka lapsed võiksid silmaarsti külastada vähemalt kord aastas.

„Tihtipeale ei saa lapsed isegi aru, et nende nägemine on halvenenud ja seega ei oska nad sellest ka enda vanemaid teavitada,“ ütles Väljari.  Ta soovitab last pidevalt jälgida, näiteks kas laps kissitab silmi ja kas esineb silmade kuivust, peavalusid või hägust nägemist. Samuti tuleks tähelepanu pöörata asjaolule, et kui lapsel on näiteks lugemisraskused, siis võib üheks põhjuseks olla hoopis nägemisprobleem. „Sellised sümptomid vajavad spetsialisti tähelepanu ja õigesti määratud prillid optometristi või silmaarsti poolt tagavad sageli hea ja mugava nägemise. Samuti saab õigeaegsel sekkumisel hoiduda sellest, et lapse nägemine muutub veelgi halvemaks liigse pinge tõttu,“ selgitas Väljari.

 Pausid olulised

Põhjus, miks ekraanide jälgimine, aga ka lugemine, kirjutamine või muu intensiivne lähitöö tekitab silmade kuivust ja sellest tingitud ebamugavustunnet, on selles, et lähedale vaadates ei pilguta inimene enda silmi nii tihedalt kui kaugele vaadates. Seega on soovituslik 20-minutilise ekraaniaja või muu lähitöö juures teha 20-sekundiline paus ja vaadata kaugusesse, seda isegi prillikandjatel.

„Lisaks võib lastele luua ka reeglid, et peale kindlat arvu raamatupeatükke või videomängu tasemeid tuleb püsti tõusta ja aknast välja vaadata. Sellised väikesed pausid on silmadele väga olulised,“ kinnitas optometrist, lisades, et arvutite ja nutitelefonide kasutamisel on oluline kaugus ekraanist, see peaks olema vähemalt 40 cm. Samuti on oluline viibida igapäevaselt õues, sest otsene päevavalgus on lapse nägemise seisukohalt väga oluline ja vajalik.

Selleks, et hoida lapse nägemist võimalikult stabiilsena ja teravana, võiksid lapsevanemad minimeerida laste ekraaniaega. Vanuses kaks kuni viis eluaastat võiksid lapsed ekraane vaadata päeva peale kokku tund aega, vanemate laste puhul sõltub see juba suuresti lasteaia- ja koolitegevustest. 

;