Blogid

HELENI BEEBIBLOGI | Mu Tinderi profiil pandi kinni! Mu ego sai riivata, nuuks! (8)

Helen Kõpp, 25. jaanuar 2020, 12:00
Helen KõppFoto: Stanislav Moškov
Ühel päeval võtsin endale pähe idee hakata Youtube'i keskkonda videoid lisama. Alles hiljuti hakkasin selle idee järgi ka tegutsema! Ammu-ammu on mul mõttes olnud lisaks kirjutamisele teha videoid. Kui minu Youtube kanalit külastada, on seal näha mõnd vana videot, mis on loodud aastaid tagasi.

Kuid tol ajal puudus minus igasugune enesekindlus vaatamata suurele potentsiaalile. Iga negatiivne sõna tõi mind järjest madalamale mu enda tegemistes. 

Nüüd aga on mul ükstaspuha selle kõige paremas mõttes. Mõtlesin, et mina ise ju tahan videoid teha, tahan monteerida, ideid on ka natuke, nii et hakkan aga peale!

Video tegemine on tegelikult küllaltki suur töö. Kahjuks pole see nii lihtne, et paned ainult kaamera püsti ja lobised. Õnneks on see kõik aga põnev.

Esimene video sündis tänu jälgijatele

Samal teemal

Esimene video sai tehtud mu jälgijate abiga. Palusin neil mulle anonüümselt kirjutada küsimusi (ask.fm kaudu), millele teen suurema videovastuse. Kui märkasin, et tekkinud on piisavalt asjalikud küsimused, hakkasin filmimisega pihta.

Inimesed küsisid küllaltki mõistlikke küsimusi, mis neil on jäänud minu puhul arusaamatuks. Näiteks, kuidas ma saan ise teadusega tegeledes ka esoteerikaga tegeleda. Vastuse sai ka populaarne küsimus selel kohta, kuidas minusugune neiu üldse kunagi sai suhtes olla Kalvi-Kallega, kes mind nii nadilt kohtles.

Video tegemine oli minu jaoks komplitseeritum, kui lootsin. Mul on Hiinast tellitud kolme painduva jalaga statiiv telefoni jaoks. Carmen aga on statiivilt ühe jala alt ära tõmmanud, seega pean seda kuidagi tasakaalustama. Pidin ka välja mõtlema, kuhu telefon püsti panna ning kuidas valgustus sättida.

Õnneks on mul mobiilsed meigilambid, mille valguse sain endale näkku suunata. Panin ka riiuli peale paar kasti, kuhu paigutasin telefoni kahe jalaga statiivile, mida tasakaalustas kolmanda jala asemel pudelikork. Aega läks lahenduse loomiseks, aga sain hakkama.

Seejärel on mõistlik video jaoks natuke ikka meikida, kuna kaamera üldiselt ei halasta – videos ning pildil on vead rohkem silmatorkavamad kui päris elus. 

Pärast filmimist on kõige pikem töö üldse video töötlemine. Ma tegutsesin esimese videoga kolm päeva Carmeni lõunauinakute ajal. Esiteks ma olin rääkinud liiga pikalt ning võtsin pooletunnisest monoloogist kõvasti juttu vähemaks, et ma end liigselt ei kordaks, nagu mul kombeks on. Teiseks pidin monteerima vastatavad küsimused videosse õigetele hetkedele, mis oli üsna lihtne töö. Kõige tüütum montaažitöö on aga pauside elimineerimine. Kui inimene niisama ohkab või kasutab mõttetuid sõnu vaikuse täitmiseks, siis need pole suurt huvitavad vaadata. Video peab meeli köitma.

Monteerides ohkisin väsinult, kuidas kirjutamine on ikka hulga lihtsam – inimesed võiksid rohkem lugeda, nagu mina! Kusjuures ma ise vaatan videoid küll, aga ma panen need alati käima mitmekordse kiirusega, kuna olen ülimalt kiire lugeja ning tahan, et videote vaatamine oleks sama produktiivne! Või siis mul hakkab lihtsalt igav, kui video liiga aeglaselt käib. Ma ise olen tõesti rohkem lugeja-tüüpi.

Lõpuks ma lõin käega, kui valmis oli enam-vähem paras montaaž, millele ma paneks hindeks küll kolme, aga anname andeks – mu esimene video alles! Mul oli lihtsalt tunne, et inimestel on vastuste kuulmisega juba tuli takus ning ma ei tahtnud lasta neil rohkem oodata.

Küll aga läks teise video tegemine juba nagu lepase reega. Välja arvatud nüanss, et endale omaselt unustasin ma end enne filmimist peeglist täpsemalt kontrollida ning mu juuksed on videos kohutavad! Mul oli hullumoodi tegemist olnud ning juuksed saavad mul ülikiiresti rasuseks. Panin kiharad enda meelest küllaltki viisakasse poolpatsi ning filmisin suure hurraaga pika video ära. Nii kui võtsin telefoni kätte, et videot vaadata, sain hingelise trauma! Mu juuksed olid nagu hunnik õnnetust ning keratiinpikendused tundusid nagu tobedad lindid! Kuid kuna ma olin filminud ligi tund aega, milles esines ka reaalne ettenägematu olukord, mida ma enam korrata ei saanud, pidin oma hirmutava välimusega leppima. Ju need mittemeeldimised videole nende juuste tõttu ka tulevad...

Montaaž läks ka kiiremini, kuna ma juba teadsin, kuidas lindistades rääkida, et mul oleks vähem töötlemist. Seevastu on mul seal koos tegelikult kaks videot korraga ning need pidi ilusti kokku monteerima. Kuna ma olen laisk naljanina, siis need just kõige kaunimalt seal koos pole, aga ausalt öeldes ajab asja edukalt ära. Minu meelest sellised pisikesed "vead", nagu näiteks et teine video on kohati naljakalt lõigatud, on humoorikad ka!

Sain valmis ka kolmanda video, kuid see on veel monteerimata. Kusjuures ma juba ootan montaaži! Pole see nii hull midagi, ainult väga ajamahukas.

Olin nõnda suure uhke töö ära teinud, kui mulle meenus, et võiksin ennast premeerida inimestega suhtlemisega. Viimasel ajal olen nii palju kodune olnud – Carmen oli veidi külmetunud ja sealt tuli ka see aeg videoid teha, kuna filmimise ajal on lihtne teda valvata. Temaga jutustamise lõigud monteerin ju pärast välja. Ning lapse uinaku ajal saan kenasti monteerida. Küll aga ei olnud mul sedamoodi aega oma sõprade ega üldse suhtlemise jaoks, kui pidevalt Carmeniga kodus kükitasin.

Noh, tegin täna siis lõpuks Tinderi lahti – kusjuures mul oli tekkinud sinna isegi keegi, kellega olekski tahtnud suhtlemist jätkata. Aga võta näpust – mu Tinderi profiilil on ette hoiatamata blokeeritud! Ilma põhjuseta! Ainsaks põhjuseks on, et rikkusin reegleid, aga millist neist, seda ei öelda. Lugesin reeglid uuesti hoolikalt läbi ning enda teada ma neid kuidagi rikkunud ei olnud, kui just harva Tinderis käimine reeglitevastane pole.

Viimane vestlus, mis mulle Tinderist meelde jäi, oli kellegi poolt saadetud ropp luuletus, mis teatas, et mehe poolt on peo jaoks tema suguelund ning muusika ning minu poolt minu suguelund ning viinad. See polnud just igatsetud vestlus, kuid mind pani mõtlema, et ma olin olnud Tinderis igati sünnis ning viisakas. Ma ei solvanud kedagi, mu vestlused olid päris lühikesed, kuna ma käisin seal nii harva vastamas, kuid olid siiski sõbralikud ning sisukad. Vastukaaluks on siis seal tegelased, kes räägivad suguelunditest, aga bänni saan hoopis mina. See tekitab küsimusi. Mu ego sai riivata, nuuks! Kuniks sõbranna teatas, et ka tema on täiesti lampi Tinderist bänni saanud. Tundub, et asi polegi minus.

Nüüd siis mul polegi Tinderit! Seda ei saa enam uuesti teha ka. Ei tea, kas võtta bänni universumi märgina unustada kõik potentsiaalsed kohtingud? Ma ei jõudnudki kahjuks ühelgi kohtingul käia ning nüüd neid ei tule ka!

Eks ma lähen siis videoid monteerima, mis seal ikka. Mehi mul polegi võimalik enam kohata!