Inimesed

Vladimir Võssotski. Kes või mis tappis Venemaa suurima legendi? 

Tõlkinud Allan Espenberg, 26. aprill 2020, 04:41
KOOS KAITSEINGLIGA: «Ilma minuta oleks Volodja surnud juba 30aastaselt, kui tal kaelas veen lõhkes. Päästsin mitmel korral tema elu. Tal oli pilet Pariisi minu juurde 29. kuupäevaks, aga ta suri 25. juulil,» on öelnud artisti kolmas abikaasa Marina Vlady. «Näen vahel öösiti unenägusid, kus me koos Volodjaga teineteisel käest kinni hoides ringi lendame.»Foto: Sovfoto/Universal Images Group/S
Vladimir Võssotski surmast möödub sel suvel 40 aastat. Kuigi iidoli lahkumise kohta ilmus ajakirjanduses vaid paar lühiteadet, saabus temaga hüvasti jätma väidetavalt miljon leinajat.

28. juuli 1980. Moskva olümpiamängud olid täies hoos, kuid linna ühes otsas saadeti viimsele teele juba oma eluajal iidoli staatusesse jõudnud lauljat, heliloojat ning näitlejat. Kirstu juurde viiv järjekord oli üheksa kilomeetrit pikk, ratsamiilits pidas korda ja kastmismasinad ajasid veejugadega asfaldilt lilli kokku. Võssotski kolmas abikaasa, Prantsuse päritolu näitlejanna Marina Vlady tõdes hilisemas usutluses: «Olen näinud, kuidas on maetud printse ja kuningaid, kuid midagi taolist … Ei iial.»

Kirjanik ja Võssotski tollane majanaaber Teodor Gladkov kirjeldas matusepäeva nii: «Kell neli hommikul seisis meie maja ees kirst surnukehaga. Sark kavatseti kiiresti ja tähelepanu äratamata Taganka teatri juurde toimetada. Ent meie maja vastas asus ühiselamu ja igal aknal oli rahvasumm. Ka katusel seisid inimesed – ja seda kell neli hommikul! Teatri juurde sõitsime läbi takistuste, sest rahvast oli meeletult. Kogu väljakut täitsid Volodja reklaamplakatid ja matust korraldas neli kindralit. Kõigile hoonetele meie teekonnal riputati üles Võssotski portreed, paljud lehvitasid tema plaadiümbristega. Ütlesin toona näitleja Anatoli Romašinile, et niimoodi ei sängitata mulda isegi kindraleid. «Mis kindraleid – niimoodi maeti viimati Stalinit …» poetas Romašin seepeale.

Kõik lilled osteti ära

Laulja poeg Nikita Võssotski oli isa surma ajal 16aastane. Tema mälestused matusepäevast on sellised: «Tohutu rahvamass. Isa surm vaikiti ametlikult maha, keegi ei avaldanud mingeid teateid. Olümpiamängude tõttu muudeti Moskva kinniseks linnaks ja naaberoblastitest toodi pealinna hulgaliselt miilitsaid. Moskvasse sõitsid tühjad rongid ja lennukid, sest kaaluka põhjuseta linna ei pääsenud – lihtsalt ei müüdud pileteid. Valitses absoluutne isolatsioon. Ja sel selgel ning kuumal päeval tulid tuhanded leinajad kesklinna Taganka väljakule isaga hüvasti jätma. Linnaturgudel polnud ühtki lille alles, sest kõik toodi isale. Kui kirst teatrist välja kanti, nutsid isegi militsionäärid – nägin seda oma silmaga ... Varem ega hiljem pole ma midagi sarnast kohanud. Tõenäoliselt oleks olnud võimalik kokku koguda veel rohkem inimesi. Aga koguda niimoodi, et nad oleks sellises meeleolus – pole lihtsalt võimalik.»

Kas Võssotski mürgitati?

Ametliku versiooni põhjal suri 43aastane Võssotski Moskva korteris südamepuudulikkusse, kuid selles on põhjust kahelda. Vandenõuteooriatele laob põhja seegi, et laulja ja näitleja vanemate palvel ei viidud läbi lahkamist, mis oleks surmapõhjuse kindlasti välja selgitanud.

Viimase 40 aasta jooksul on liikvele läinud hulgaliselt versioone ja kuulujutte Võssotski lahkumise kohta: nii on kahtlustatud autoerootilist asfüksiat ehk enda lämmatamist orgasmi saamise eesmärgil, alkoholi kuritarvitamist, uimasteid, mürgitamist jne. Räägitakse sellestki, et Võssotski tapeti, sest mees plaanis USAsse põgeneda.

Üheks võimalikuks mõrvariks peetakse arsti Anatoli Fedotovit, kes olevat püüdnud artisti tappa juba paar päeva enne surma. Nimelt olevat Fedotov süstinud Võssotskile korraga rahusteid ja uinuteid väga suurtes doosides. Tookord jäi iidol napilt ellu, sest tema toonane armuke Oksana Afanasjeva suutis ta päästa.

Võssotski surmaga seostatakse otseselt ka KGBd, kuigi teisalt kaheldakse selleski. Hoolimata otsekohesusest polnud mees dissident ja väisas välispassi omanikuna tihti välismaad. KGB absoluutse kontrolli all olles poleks teda ju võõrsile lubatud. Lisaks oli 1980. aasta Moskva olümpiamängude aasta ja NSV Liidu juhtkond ei saanud endale lubada armastatud artisti surmaga kaasnevaid skandaale või rahvarahutusi.

Võssotski tapsid ta sõbrad?

Üsna hiljaaegu avalikustas omapoolse versiooni 1980. aastal Võssotski surma uurimisega tegelenud miilitsakapten Pavel Nikolajev. Kõrge ametniku sõnul tapsid sajandi suurkuju tema enda sõbrad, kuid kogemata. «Vahetult enne surma jättis Võssotski joomise maha, kuid sai siis ootamatult teada, et keegi tema lähikonnast on koputaja. Laulja kutsuti KGBsse ülekuulamisele jutu pärast, mida too oli rääkinud üksnes oma lähimatele sõpradele. Vahejuhtum mõjus Võssotskile niivõrd raskelt, et mees hakkas uuesti jooma.»

Nikolajevi sõnul toimus viimasel õhtul laulja korteris tohutu pummelung. «Kõik sõbrad teadsid, et viina võttes muutus Volodja tüütuks ja hakkas teistele nimme närvidele käima. Umbes südaöö paiku otsustasid sõbrad kaaslase maha rahustada, sidusid tal käed ja jalad kinni ning viisid rõdule maha jahtuma. Jooming jätkus ja kinniseotud kamraad meenus pidulistele alles kella nelja paiku varahommikul. Mindi rõdule, aga mehe elutu keha oli juba külm. Võssotski toodi tuppa, seoti lahti ja seejärel alustati helistamistega, et asi kinni mätsida,» rääkis Nikolajev. Samas teadsid semud väga hästi, et Võssotski tervis polnud kõige parem ning tema seisundit oleks tulnud kontrollida iga viie minuti tagant. Kui kapten Nikolajev tahtis esitada kahele inimesele süüdistuse tahtmatus tapmises, kutsus juhtkond ta aga välja ja andis käsu asi pooleli jätta.

Lahkus siitilmast puupaljana

Näitleja Valeri Zolotuhhin kirjutab oma raamatus «Võssotski saladus», et surres ei jätnud legend endast maha mingisugust vara, üksnes hiigelsuured võlad. Mingi osa läks autode, suvila ja kooperatiivkorteri ostmisele, aga kõige rohkem kulus raha Marinale mõeldud ehetele, väärisesemetele ja karusnahkadele. Ent veel aasta enne surma teenis Võssotski USA suure turneega 50 000 dollarit.

Pärast mehe surma õnnestus omastel paljude võlausaldajatega sotid selgeks klaarida: raha võtsid vastu kõik, välja arvatud kuulus Gruusia päritolu skulptor Zurab Tsereteli, kes laenas Võssotskile omal ajal 5000 rubla.

 Täiesti pöörane mees

Paar aastat tagasi avas Venemaa telesaates «Täna õhtul» uusi tagamaid Võssotski teine ametlik abikaasa Ljudmila Abramova.

Abramova sõnul tundis ta alatasa oma abikaasa pärast hirmu, sest pöörase loomuga artist sõitis mitu korda auto sodiks. «Kord tundsin meeletut pelgu siis, kui Võssotski pärast teatriproovi koju tuli. Ta viskus diivanile pikali ja hingeldas raskelt. Arvasin, et taas probleemid südamega, kuid ühel hetkel kargas ta püsti ja hakkas kirjutama. See polnudki infarkt, see oli laul, mis temast väljapääsu murdis,» rahunes naine lõpuks maha.

Lühikeseks jäänud abielust sündis kaks poega. Arkadi tuli ilmale 1962. ja poeg Nikita 1964. aastal ning mõlemast said samuti näitlejad. Kui Võssotski praegu veel elaks, oleks tal kaheksa lapselast.

Ta keerab end hauas ringi

Mõni aasta tagasi vändati lauljast ja näitlejast mängufilm «Võssotski. Aitäh, et oled elus» ning filmi stsenarist ja üks produtsent oli laulja lihane poeg Nikita. Linateost saatis hiilgav kassaedu, sest 12miljonilise eelarve juures teeniti tagasi üle 27 miljoni dollari. Samas on seda filmi väga tugevasti kritiseeritud. Ka Võssotski viimane abikaas Marina Vlady on siiani selle linateose peale püha viha täis ja teatas möödunud aasta lõpus antud intervjuus: «See tõeliselt hirmus film alandab Volodja mälestust. Ta on seal muudetud narkomaaniks ja idioodiks. Osaliselt solvab see ka mind, kuid sel pole tähtsust. Võssotski töötas kogu oma elu meeletult, kuid muutus aeg-ajalt raevukaks. Tõsi – purjus peaga võis Volodja majas kõik segamini peksta, kuid mitte iialgi ei puutunud ta joomasööstude ajal oma käsikirju. See film tehti üksnes selleks, et põhjustada kõmu, pälvida tähelepanu ja raha kokku ajada.»

Nikita asus oma linateost muidugi kaitsma: «See on just selline film, mida tahtsin oma isast teha!» Tuntud kirjanik Dmitri Putškov põrutas aga omakorda vastuseks: «See on ülihalb film. Arvan, et Nikita vihkab oma isa eelkõige peadpööritava edu ja kuulsuse pärast. Võssotski keeraks end hauas ringi, kui seda filmi näeks.»

TUNNUSTUS TAGANTJÄRELE

Võssotski kirjutas üle 600 laulu-luuletuse, tegi teatris üle 20 rolli, esines umbes kümnes raadiolavastuses ja mängis enam kui 30 filmis.

Alpinistidest jutustavas linateoses «Vertikaal» mängis Võssotski üht peaosalist ja lõi sinna mitu laulu. Neist kõige tuntum on «Sõbralaul», mida kasutati hiljem multika «Oota sa!» mitmes jaos.

Ta andis umbes 1100 kontserti NSV Liidus ja välismaal: kaks korda USAs, ka Kanadas, kümneid kordi Pariisis.

Eluajal avaldas Võssotski raamatus ainult ühe luuletuse – 1975. aastal ilmunud kogumikus «Poeesia päev».

Ta ei saanud auhindu ega tiitleid ning jäi elu lõpuni ametlikult vaid Taganka teatri näitlejaks.

2018. aastal Venemaa elanike hulgas korraldatud küsitlusel jäi Võssotski 20. sajandi kuulsuste edetabelis alla üksnes kosmonaut Juri Gagarinile.